Peaminister Kaja Kallas märkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et seni Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud on osutunud arvatust nooremateks. 

"Sõjapõgenike tulekul arvasime, et tuleb rohkem vanemaid inimesi, kuid tänaseks on selge, et meil on kuskil 39 protsenti lapsed, 45 protsenti naised ja 17 protsenti või 16 protsenti mehed. Lastest, kes on tulnud, 61 protsenti on vanuses 8–18, mis tähendab, et need lapsed on kooliealised, ülejäänud on väiksemad. Praeguse seisuga on hariduse infosüsteemis registreeritud lapsi juba 417,“ viitas peaminister statistikale.

Kallas selgitas, et nendest 417 lapsest alusharidusse on läinud 60, üldhariduses 318, gümnaasiumis 31 ja kutsehariduses kaheksa. „Eesti õppekeelega koolides 417 lapsest on 211, mis lihtsa arvutuse järgi ütleb, et see on rohkem kui pooled, ja keelekümbluses 123. Keelekümblusklassid on need, kus osa õpet eesti keeles, osa vene keeles. Vene õppekeelega koolidesse on läinud 82 õpilast ja inglise õppekeelega üks õpilane, ehk siis valdav enamus on läinud eestikeelsetesse koolidesse,“ ütles peaminister.

Kallase sõnul on oluline mõista, et Ukrainast tulevate perekondade hulgas on nii neid, kes kohe soovivad Ukrainasse naasta niipea kui sõjategevus on läbi saanud, ja ka neid, kellel ei olegi kuhugi minna. Nii et nad tõenäoliselt jäävad siia pikemaks perioodiks. 

„Meie seisukoht on tõesti olnud see, et meil oleks vaja, et need lapsed lõimuksid Eestis. See tähendab, et nad peaksid minema eestikeelsetesse koolidesse,“ toonitas Kallas, lisades, et see on vanemate valik. 

„Oleme rääkinud ka ukraina kogukonnaga, kes tegelikult soovib, et need lapsed läheksid eestikeelsesse kooli või keelekümbluskooli. Kuna neid lapsi on tõesti palju, siis tõenäoliselt me peame tegema ka ühe täiendava kooli. Ja selle me saaksime teha keelekümbluskoolina, nii et seal oleks 60 protsenti õpet eesti keeles ja 40 protsenti ukraina keeles,“ märkis Kallas.

Kallase sõnul on meil väga selge pikk plaan ja see on eestikeelse hariduse arengukava või tegevuskava, kus on kirjas väga selged sammud, mida me teeme. „Me oleme ka selle küsimuse lahendamisel sellest tegevuskavast lähtunud. Meie eesmärk on, et meil ikkagi venekeelseid või venekeelsesse haridussüsteemi rohkem lapsi juurde ei tuleks, vaid et me saaksime minna eesti keelele üle,“ ütles peaminister. 

Ta lisas, et praegu me tegeleme sõjapõgenike probleemiga, mis on lastega seonduvalt haridussüsteemis juurde tulnud.