Järgneval kolmel nädalal saavad kõik perearstid võimaluse kaks korda tellida Pfizer/BioNTech vaktsiini, see tähendab, et perearstide vaktsiinijaotuskava tiheneb.

Kui veebruaris olid perearstid jagatud maakonna kaupa viienädalasse jaotusmaatriksisse ning märtsis kolmenädalasse, siis alates aprillist muutub vaktsiinide jaotuskava nii, et kõik perearstid saavad kolme nädala jooksul kaks korda tellida Pfizer/BioNTech vaktsiini, edastas haigekassa.   

Perearstid on ka sel korral jagatud vaktsiini tellimiseks maakonnapõhiselt kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad Harjumaast, Jõgevamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa ja Viljandimaa. Teise gruppi kuuluvad osa Harjumaast, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Kolmandasse gruppi kuuluvad osa Harjumaast, Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa.

Ühel nädalal saavad võimaluse vaktsiini tellida kaks gruppi korraga. Aprilli esimesel täisnädalal  said vaktsiini tellida teine ja kolmas grupp. 12. aprilliga algaval nädalal kolmas ja esimene grupp ning 19. aprilliga algaval nädalal esimene ja teine grupp.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et selline maakonnapõhine jaotus võimaldab jagada nappe riiki saabuvaid vaktsiinikoguseid üle Eesti ühtlasemalt ja kiiremini kui varem. „Endiselt vaktsineerivad perearstid oma nimistu riskirühma kuuluvaid patsiente, sest jätkuvalt ei ole kahjuks vaktsiini nii palju, et seda kõikidele soovijatele pakkuda,“ sõnas Friedemann.

Eelmise nädala lõpust on vabatahtlike arendajate, perearstide ja haigekassa koostöös loodud vaktsiinitarnete digitaalne lahendus, mis aitab riiki saabunud vaktsiinikoguseid paremini sihtida. Näiteks on süsteemi sisestatud perearstide nimistu suurus, erinevate riskirühma patsientide arv ja juba tehtud vaktsineerimised. „Nii on võimalik süsteemil välja arvutada, millistele perearstidele vaktsiini suunata, kui palju vajatakse vaktsiini teise süsti tegemiseks, et tagada kogu riskirühma parem hõlmatus üle riigi, mitte ainult nimistupõhiselt,“ lisas Friedemann.

Friedemanni sõnul on eakamate, 70-aastaste ja vanemate inimeste riskirühmade suurus perearstikeskuseti erinev, mõnel perearstil on nimistus paarkümmend riskirühma patsienti, teisel perearstil võib olla selliseid inimesi nimistus paarsada. Edaspidi arvestab vaktsiinitarnete digilahendus just eakama riskirühma arvu perearsti nimistus ja teeb automaatselt perearstile seda arvestades vaktsiinitellimuse pakkumuse. Samuti arvestab süsteem välja, kui palju vajab perearst vaktsiini teisteks doosideks.

Friedemanni sõnul on võimalik, et selle tulemusena ei saa mõni perearst mõnel nädalal üldse vaktsiini pakkumist, sest tema vanemaealisem riskirühm on juba vaktsineeritud ja olemasolev vaktsiin läheb neile perearstidele, kel on riskirühma rohkem. „Siin on ainult üks eesmärk – viia vaktsiin perearstide kaudu kõikide eakateni üle Eesti ühtemoodi,“ kinnitas ta.

Kui vaktsineerimise digilahendus pakub perearstide tellimise võimaluse välja, tuleb perearstil see ühe klikiga kinnitada või soovi korral koguseid ka vähendada. Samuti arvutab digilahendus välja iga perearsti teiste vaktsiinidooside vajaduse ning kuvab perearstile sedagi.

Kolmapäeval loositi välja Bingo loto võit suurusega  658 005 eurot, võidupilet on ostetud internetist.

Viimati võideti Bingo peavõit ligi 773 000 eurot 3. veebruaril, kui võidupileti ostis kohalikust Maksimarketist Viljandi naine, edastas Eesti Loto. Lisaks kahele Bingo suurvõidule on sel aastal juba võidetud ka kaks suuremat võidusummat Vikinglottoga – vabariigi aastapäeval võitis üle 450 000 euro Rakveres elav noor pereisa ning 10. märtsil võitis ligi 127 000 eurot noor mees Harjumaalt. 

Esimese kahe kuuga maksis Eesti Loto võitudena välja ligi 5,1 miljoni eurot.