Rohkem jõuluvanasid Võrumaale

Jõuluvanade erakordne populaarsus Antslas näitab, et see läheb rahvale hästi peale ja jõuluteemat võiks rohkem arendada.
Väikse Soome veel väiksem Lapimaa on omale võitnud kuulsuse kui jõuluvana kodu, kuhu voorib vaatamata käredale pakasele igal aastal miljoneid turiste üle kogu maailma. Inimesed ei unista ainult soojast kohast – paljud kulutavad raha selleks, et pääseda külma kätte ning näha lund ja jääd. Lapimaa turistidelt saadud rahast elatubki.

Nii nagu Soomes, on ka Eestis lumi ja jää omast käest võtta. Kui jõuluvana kodu au ja kuulsuse on omale napsanud Lapimaa, siis Eesti võiks vabalt olla koht, kus jõuluvana oma pikal teekonnal jalga puhkab. Või kus tema hobused enne pikka teekonda keha kinnitavad. Olgem ausad, Eesti on samuti peaaegu et Lapimaa, kui Ameerikast või Austraaliast vaadata. Ja pokud ehk päkapikud, jõuluvanade abilised kasvavad justnimelt Eestis.

Pokumaa eestvedajatel oli tänavu tänuväärt mõte siduda oma tegemised jõuluvanadega. Vähemalt oli rahval põhjust kokku tulla, jõuluvanateema tekitas keskmisest rohkem elevust nii Kanepis kui Antslas, mis on talveperioodil peaaegu välja surnud. Mis seal salata, tänu jõuluvanadele kogunes sel aastal Antsla kuuse advendiküünalde süütamist vaatama vähemalt samapalju, kui mitte rohkem rahvast kui Võrru. Seda olukorras, kus Antsla on kümme korda pisem linn kui maakonnakeskus Võru.

Jõuluvanade ühingu konverents liigub praegu igal aastal eri kohta, aga Antsla võiks võtta iga-aastase jõuluvanade kokkutuleku enda peale. Ürituse saab laiendada lausa rahvusvaheliseks, Eestis kui eri kultuuride ristumiskohas võiks omavahel sõbruneda ning mõtteid vahetada nii Põhja- ja Baltimaade, Lõuna- ja Kesk-Euroopa kui ka Venemaa jõulutaadid. Looduslikult on Antsla kant imekaunis ja otsekui loodud jõuluvanade vastuvõtuks. Hauka laada kogemus näitab, et rahvas on valmis üle Eesti kohale sõitma, kui oleks midagi põnevat pakkuda. Jõuluvanade kokkutulekule saab lisada veel ühe talvise laada, Antsla trumbi.