Riigikogulane vastab tänavuse aasta kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Tänavune aasta on peatselt lõppemas ning käes on kokkuvõtete tegemise aeg.

Tänavune aasta oli Eesti ajaloos kahtlemata üks põnevamaid. Ühelt poolt võeti vastu olulised otsused kõige nõrgemate, lastega seotud toetuste kohta, mis olid muutumatud viimased 11 aastat, teiselt poolt võttis Riigikogu vastu kooseluseaduse, mis lõi ühiskonda lõhe.

Suvel erutas eestimaalaste meeli laulu- ja tantsupidu. Alates aasta algusest külvas paanikat Ukraina osaline okupeerimine Venemaa poolt, mis tõi sõjategevuse Eestile lähemale ning tõstis Eesti julgeolekuolukorra täiesti uuele tasemele. Esimest korda ajaloos astusid Eesti pinnale USA armeeüksused ning toodi kohale USA sõjaväetehnika, et suurendada siinset turvatunnet.

Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on viinud vabalangusse Venemaa majanduse ning sellega seoses kannatab Eesti-Vene kaubavahetus, mis niigi on piiratud kehtestatud sanktsioonidega. Kokkuvõttes kuivab Eesti kaubavahetus ühe senise suurema kaubanduspartneriga kiiresti kokku ning suurema kahju ärahoidmiseks tuleb poliitikutel kiiresti avada ettevõtjate jaoks uusi turge. Kuivõrd sündmused arenevad väga kiiresti, siis on kasutada halvad ja veel halvemad lahendused.

Venemaa kriisi tõttu on Eesti naaber Soome sattunud ajaloo ühte kõige raskemasse seisu, Soome majandust võrreldakse Kreeka omaga ning peatselt peab Euroopa Liit asuma Soomet, seni üht kõige edumeelsemaks peetud liikmesriiki toetama. Lisaks Soomele on löögi all Läti ja Leedu majandused, läbi Soome ka Rootsi majandus. Kriisi tulemusel tõmbavad Skandinaavia investorid raha välja nii Venemaalt kui Balti riikidest, mistõttu siinne piirkond on sattunud väga keerulisse olukorda.

Uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt muljeid tänavuse aasta kohta. Küsimused olid järgmised:

1. Käes on aasta lõpp – aeg kokkuvõtteid teha. Mis tänavusest aastast kõige rohkem meelde jäi?

2. Mis olid Eestis ja Teile isiklikult aasta suurimad saavutused ja kas oli midagi, mis jäi tegemata?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Kindlasti jääb aastaga 2014 kokku Ukraina sõda. Kuidas keegi sellesse konflikti suhtub ja keda süüdlaseks peab, on igaühe oma asi. Kuid tõsiasi on see, et vaatamata Euroopa Liidu olemasolule, mida peeti sõjaohu eemalhoidmise garandiks, on see eesmärk saavutamata ja sõda Euroopa südames ei ole suudetud ära hoida. Kas järgmisel aastal võime näha maailmasõja märke, selgub õige pea, kuid oht konflikti laienemiseks on suur. Me oleme unustanud, et ei India, Hiina, Brasiilia, Türgi, Lõuna-Aafrika Vabariik ja veel mitmed pole Venemaale kaubanduse sanktsioone kehtestanud ning teevad temaga aktiivset koostööd. Suurema sõja puhul võivad need riigid olla Venemaa relvaliitlased, aga kokku on neid pea pool maailma rahvastikust. Kui Ukraina omale lisada veel mitme Aafrika ja Aasia maa konfliktid Süürias, Liibüas, Iraagis ja Iraanis, Palestiinas ja Israelis, Afganistanis ning Isise äärmuslaste pealetung kõigile, saame lõppeva aasta märgusõnaks sõjaleekides põleva planeedi. Üleilmse tuumasõjani jääb astuda vaid mõni samm. Kas tõesti hävitab inimene oma käega kõik selle ilusa, mille ta ise loonud? Me loodame, et see nii ei lähe!

2. Tasuta ühistransport Tallinnas. See jääb lõppeva aasta säravaks heaks märgiks Eesti jaoks. Kuigi meedia on Tallinna kiitmisel äärmiselt kidakeelne, on see suur asi, mis ära tehtud. Kindlasti jätkub teema uuel aastal ja tee üle-eestilise tasuta bussi- ja rongisõiduni pole enam pikk.

Tööl käimine on tänapäeva inimese jaoks sama loomulik ja vajalik nähtus nagu hingamine ning selle eest ei tohiks tasu võtta. Me nutame, et maarahvas lahkub, sest kodukohas pole tööd. Selle vildaka majanduspoliitika jätkumisel, mida on teinud Reformierakond koos IRLi või sotsidega, me lähiajal maale töökohti ei saagi. Seepärast peame kaugemal töölkäimise tegema võimalikult lihtsaks ja valutuks. Kuid sõita Võrumaalt tööle Tartusse või Tallinna on ülimalt kallis nii bussi kui rongiga, rääkimata oma auto kasutamisest. Kui see sõit anda rahvale tasuta, muutuks olukord kardinaalselt. Ta annaks meile tööjõu vaba liikumise. Eesti on nii väike, et asja korraldamises ma probleeme ei näe. Kuigi Vikerraadio oma välisajakirjanduse rubriigist Tallinna saavutused reeglina välja jätab, on pealinna tasuta ühistransport maailma meedias üks sagedamini esinev info Eesti kohta. Õnneks näitab neid uudiseid Tallinna Televisioon. Kümned linnad üle planeedi, eriti Hiinas, on meie tasuta transpordi idee kasutusele võtnud ja Eesti maailmakaar-
dile viinud.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Oleme harjunud Euroopat pidama rahulikuks ja stabiilseks paigaks. Veel aasta alguses ei olnud kusagil märke, et midagi võiks lähiajal muutuma hakata. Ja siis hakkas Vene karu märatsema. Krimmi annekteerimisele järgnes Venemaa osalusel sõjategevus Ukraina idaosas. 2014. aastal toimus muutus, maailm ei ole enam endine.

Eesti on kogu taasiseseisvumise aja tajunud idast tulenevat ohtu. Oma julgeolekusse oleme aastaid panustanud. Oleme tõsiseltvõetav partner oma lääne sõpradele ja NATOle. Aga vaatamata muutunud julgeolekuolukorrale on Eesti tänu targale ja sihikindlale tegutsemisele paremini kaitstud kui kunagi varem.

Minule isiklikult on 2014. aasta olnud väga töine. On heameel, et minu osalusel valminud Kagu-Eesti tegevuskava on jõudnud Vabariigi Valitsusse kooskõlastamisele. Selle kava esimese positiivse tulemina said meie kolm maakonda kolm lisamiljonit eurot oma projektide realiseerimiseks. Samuti teeb rõõmu, et Kagu-Eesti on viimasel ajal saanud palju positiivset tähelepanu.

Elan Värskas kauni Õrsava järve kaldal ja olen aastaid soovinud endale suitsuahju, et oma püütud kala saaks ka ise suitsutada. Vot seda ahju ma sel aastal veel valmis ei saanud. Aga loodan, et juba järgmisel suvel saan oma külalistele ise suitsutatud hõrgutisi pakkuda. Kauneid jõule ja lõbusat aasta lõppu!

Rein Randver (SDE): Aasta 2014 jääb meelde sellega, et paljude aastakümnete jooksul esimest korda on Euroopas muutunud julgeolekuolukord. Ärevust on küllaga. Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas. Väär on öelda, et Venemaa käitumine mõjutab ainult tema lähinaabreid. Meie piiride läheduses (Euroopa Liidu välispiir) on kordades suurenenud sõjalennukite ja -laevade liiklus. Euroopa Liit (EL) on teinud ka sellel aastal pingutusi, et kaitsta meie väärtusi ja tõekspidamisi.

Sellel aastal olid ka Euroopa Parlamendi valimised. Sotsiaaldemokraadid läksid valimistele rääkides EList kui turvalisest, võrdsest ja avatud ühendusest. Kuuest kohast on üks meie Marju Lauristini oma.

Kindlasti on tähtis ka niinimetatud kevadkoalitsiooni moodustamine Toompeal. Meie, sotsiaaldemokraadid, saime oma lubadusi hakata ellu viima. Meie tähelepanu on suunatud perepoliitikale, sotsiaalsele turvalisusele, haridusele, riigikaitsele. Näiteks tõuseb uuest aastast lastetoetus 45 euroni (paigalseis oli ligi 11 aastat!), rakendub tasuta koolitoit gümnaasiumi lõpuni, ühe aasta arvestuses on tuntav õpetajate palga tõus, samuti pensionide suurenemine. Isiklikult ei ole rahul põllumeeste toetamise võimalustega ja soovida jätab ka regionaalpoliitika sisu.

Isiklikult tunnen abikaasaga koos rõõmu meie pere käekäigu üle. Sündis viies lapselaps, Raimond. Vanim lapselaps läks esimesse klassi. Jätkuvalt teeme läbi aasta paljusid asju koos, kohtume tihti kõigiga. Kena jõuluootust!

Inara Luigas (SDE): Mööduvast aastast jäävad meelde ikka head mälestused rohkem kui halvad. Nii nagu igal inimesel, oli ka minul heade tegemiste kõrval ebaõnnestumisi. Tööalaselt võin kindlalt esikohale seada õnnestumised Riigikogus, mis väljenduvad tähtsate seaduste vastuvõtmisel. Üheks olulisemaks pean lastetoetuste tõusu. See pole enam lubadus ega tulevikuplaan, see on reaalsus. Tänaseks on ka riigieelarve kinnitatud, seega laekub jaanuari esimestel päevadel iga esimese lapse kohta 45 eurot, teise lapse kohta samuti 45 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot raha. Kindlasti on paljud ütlemas, et see eriti ei leevenda laste olukorda, kuid selline samm on üks paljudest, mis siiski proovib tekkinud olukorda lahendada. See on ka kinnituseks, et sotsiaaldemokraadid saavad ka järgmiste lubadustega hakkama. Siinkohal pean silmas hambaravitoetuste kehtestamist. Hambaravi pole iluravi ja seda ravi peab riik toetama. 

Äärmiselt tore oli 10-päevane reis Udmurtiasse, mille raames tõime Võrumaa Obinitsa külale soome-ugri kultuuripealinna tiitli ja selle sümboli Tsirgu. Järgmisel aastal on sellest lähtuvalt Setomaal tervikuna hulganisti kultuuriüritusi, millest oodatakse osa võtma kõiki, kel huvi ja aega. Ka pereringis on olnud toredaid ettevõtmisi ja meeldivaid kohtumisi. Hea meel, et lastel läheb hästi.

Tegemata asjade hulka võin julgelt panna piiriületamisega seonduva. Olen küll selle nimel, et ootealade tasud piiripunktides kaotatakse, kõvasti Riigikogus vaeva näinud, kuid asjad ei taha kuidagi liikuma hakata. Olen korduvalt sellisest seaduserikkumisest rääkinud siseminister Hanno Pevkurile ja siseministeeriumi kantslerile. Hiljuti tõstatati teema uuesti koalitsiooninõukogus (kusjuures sotsiaal-demokraadid toetavad kiiret seaduse rikkumise lõpetamist), kuid siseminister ei taha seaduse rikkumist lõpetada ja soosib tasude laekumist erafirmale. Hanno Pevkur ei taha allkirjastada korraldust, millega lõpetatakse ootelade tasude võtmine juhul, kui seda teenust ei kasutata ja sõiduk läheb otse piiriületusele. Mul on Riigikogus veel natuke aega, annan endast maksimumi, et selline korruptsioonihõnguline maksustamine lõpetatakse.
Kõigile Kagu-Eesti inimestele soovin ilusaid jõule, toredat aastavahetust ja uute kohtumisteni uuel aastal! Olge terved ja rõõmsad, rahu hinge ja armastust südamesse!

Tarmo Tamm (Keskerakond): 1. Tänavune aasta oli huvitav, töökas ja kuidagi kiiresti mööduv. Huvitavaks ja eriliseks muutsid aasta just ootamatud seigad. Poleks kunagi osanud arvata, et saan vahetult kuulata Ameerika Ühendriikide presidendi härra Obama kõnet Tallinnas või nautida ansambel Smokie kontserti Põlva Intsikurmu lauluväljakul. Sellel aastal aga kõik see juhtus. Ja teel tööle, Riigikogu hoonesse, leidsin end koos sammumas Barutoga. See tutvus ja mõnus jutuajamine oli ka päris ootamatu.

Kolmandat korda vanaisaks saamine ja suguvõsa kasvamine viie lapse võrra, see kõik teeb ainult rõõmu. Minu pere on nüüd koduks ka kahele tiibeti mastifile – see on tingimusteta sõprus.

2. Riigikogu opositsiooni roll on tänamatu töö tegemine, sest head ettepanekud hääletatakse alguses ikka maha kui sobimatud. Mõne aja pärast aga tundub, et sellel tööl on ka tulemus olemas. Need mahahääletatud ettepanekud saavad ikkagi vastu võetud, kuigi koalitsiooni esituses. Keskerakond on aastaid rääkinud lastetoetuste tõstmise vajadusest ja järgmisest aastast toetused tõusevad, pikalt on olnud juttu tasuta koolitoidust ka gümnaasiumiosas ja järgmisel aastal saab ka see osaliselt teoks. Hea, et ka vanaduspensionid tõusevad indeksi täismääras ja õpetajad saavad miinimumpalgana vähemalt 900 eurot.

Tegemata tööks võib pidada tulumaksuprotsendi vähendamise pidurdamise ebaõnnestumist. Tulumaksumäära samaks jäämine oleks andnud riigieelarvele täiendavalt 70 miljonit eurot. Sellega oleks saanud palju vajalikku ära teha. Tõsta riigitöötajate palkasid, parandada olukorda piiril ja anda ka tegelikult 100 protsenti tasuta riigipoolne koolilõuna kõikidele koolilastele, toetada põllumehi jne. Kõige rohkem on kahju, et senini ei ole aru saadud vajadusest põllumeest täiendavalt toetada.

Priit Sibul (IRL): Aasta 2014 jääb nii minule kui ka paljudele teistele Eestimaa inimestele meelde kui aasta, kus vastu enamuse tahtmist otsustati ühiskonnas suured muudatused ellu viia. Pärast koalitsiooni muutust sõideti üle rahva tahtest ning võeti vastu kooseluseadus ning tööhõivereform. Need on suured muutused, mille tulemused veel aastate pärast tunda annavad. 

Minu jaoks kõige olulisem oli meie peretütre kooliminek, seoses sellega on uus rutiin ja avastamisrõõmu kogu perel. Oluline nii minule kui kogu Eestile oli kindlasti laulu- ja tantsupidu, mis läks korda ja puudutas igaüht. Neid asju, mis muretsema panevad, on alati ja nõnda see ka jääb. Kõik lihtsalt ei kipu mahtuma sellesse aega, mis meile on kasutada antud. Kodu ümber on alati palju teha, oleks tahtnud palju enamate inimestega kohtuda jne. Vaatamata sellele tuleb tunda rõõmu sellest, et lähedased on terved ning asjad on hästi. Pühadeaeg on parim võimalus olla koos kõige lähematega, et vaadata tagasi ja seada sihte. Nii isiklikke kui üldiseid.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Lõppevast aastast jäid eredalt meelde pärast jaanipäeva saabunud tõeline suvi ja ka laulupidu. Ja kes oleks osanud aasta algul ennustada Vene kriisi ehk Vene turu ärakukkumist, mis on põhjustanud meie põllumeestele ränki tagasilööke.

2. Alati teeb rõõmu see, kui lapsed on tublid ja terved ning neil hästi läheb. Tunnen selle üle siirast rõõmu.

Poliitilises plaanis on põhjust rahul olla selle üle, et meie erakonna pikk võitlus kandis vilja ja lõpuks ometi tõusevad terve pika kümnendi paigal seisnud lapsetoetused. Jaanuaris kerkib esimesele ja teisele lapsele makstav toetus ligi kaks ja pool korda. See samm väärtustab lapsi ja on abiks vanematele. Soovin teile rahulikke jõulupühi.

Aivar Rosenberg (Reformierakond): Ei vastanud.

Innar Mäesalu (Reformierakond): Ei vastanud.

Jaak Aaviksoo (IRL): Ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ei vastanud.