Talunikud paluvad riigiisadelt abi 2008

Võrumaa talumehed Kalev Kann ja Ivar Rosenberg soovivad, et riik suhtuks väiketootjatesse paindlikult ega ajaks oma nõudmistega juuksekarva lõhki. FOTO: Võrumaa Teataja

Teisipäev, 1. detsember 2009 (AJALUGU)

ABIPALVE ❯ Võrumaa talupidajate liit saadab sel nädalal paarile ministrile, parlamendile ja peaminister Andrus Ansipile kirja, paludes põllumajanduse korralduses muudatusi, mis aitaksid väiketootjatel kriisi üle elada.

„Me ei taha raha juurde, kuid soovime, et ametnikud annaksid meile rohkem hingamisruumi,” ütles taluliidu esimees Ivar Rosenberg. Tema sõnul tuleb talunike toetuste süsteemis teha muudatusi, mis võimaldavad raha efektiivsemalt kasutada.

Rahandusministrile, põllumajandusministrile, Riigikogu maaelukomisjonile ja peaministrile saadetavas kirjas loetakse üles viis kitsaskohta.

Erimärgistatud diislikütuse müük tuleks Eestis lõpetada ning selle asemel peaks põllumajandustootjatele aktsiisimaksu osalt tagasi maksma. Põllumajanduses kasutatakse Rosenbergi sõnul madalama aktsiisiga maksustatud nn sinist kütust nagunii vähe; teadaolevalt müüakse põllumajanduslikuks tarbeks alla viiendiku kogu erimärgistatud diislikütusest.

Eri tööd ühe masinaga

Taluliidu tegevdirektori Marika Parve sõnul lihtsustaks see talunike elu, sest ühe ja sama masinaga tehakse erinevaid töid. Kui talunik tahab minna näiteks traktoriga lõunaajal teed lumest puhastama, tuleb tal hommikusel sõnnikuveol kasutatud erimärgistatud diislikütus paagist välja pumbata.

Teiseks soovivad Võrumaa talunikud vähendada toetuste saamisega kaasnevaid kohustusi. Et toetust saada, peab teraviljakasvatajatel olema 15 protsenti külvatavast seemneviljast sertifi tseeritud. „Piisaks ka viiest protsendist, et seeme saaks uuendatud,” lausus Parv. Tema sõnul ajab viieteistprotsendi- nõue seemne hinna ülemäära kõrgeks.

Ka tahavad talunikud, et neil oleks õigus muuta deklareeritud külviplaane nõnda, et see ei tooks kaasa toetusi jagava PRIA sanktsioone.

Parve sõnul tuleb arvestada, et ilmastik ei soosi põllumeest igal aastal ning külviplaanid ei pruugi täituda mitte tootja kuritahtlikkuse või laiskuse, vaid ilma tõttu. „Ilm on meil vääramatu jõud. Kui külviplaan oli tehtud näiteks nõnda, et sügisel koristatud rapsi asemele külvatakse talivili, siis sel sügisel polnud võimalik seda plaani täita,” selgitas Parv.

Tähtaja nihutamine

Talunike soovidesse kuulub ka Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu alguse nihutamine 1. novembrilt varasemaks, sest praegune algusaeg sobib kõige paremini vahendajatele.

Viljakasvatajad on Parve sõnul aga kohustatud saagi enne novembrit ära müüma, et maksta õigel ajal seemne- ja väetisetarnijatele, kellelt saadakse kaup tihtipeale krediiti. Seda olukorda kasutavad ära vahendajad, surudes lõikusajal kokkuostuhinna võimalikult madalaks, et sama vili hiljem kõrgema ELi sekkumishinnaga edasi müüa. Talunikud soovivad, et neil oleks õigus esitada PRIAle juba 1. augustist avaldus vilja müümiseks ELile.

Talunik: käes on paras aeg investeerida

ARENG ❯ Rõuge valla Päivila talu peremees Kalev Kann tunnistab, et olukord põllumajanduses on nadi, kuid teisalt on käes õige aeg investeeringuid teha.

„Ma olen kogu aeg Tagurpidi- Ants olnud. Vene kriisi ajal 98. aastal ehitasin kuivati, tuleval aastal hakkan uut lauta tegema,” ütles Kann. Laut on mõeldud poolesajale lehmale, ehituseks vajalik materjal on osalt juba varutud.

Piimakarja väiksuse tõttu ei kulu talus kasvatatav teravili loomasöödaks ning umbes pool saagist müüakse maha.

Parim müügiaeg on Kanni sõnul juulis-augustis: siis makstakse eelmise aasta saagi eest kõige kõrge mat hinda. Värskelt lõigatud vili loomasöödaks ei sobigi.

Võrumaa Teataja


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD