Laulukeelne ja tantsumeelne ilma-aasta 2014

Foto: Margareta PalgiKOKKUVÕTE ILMA-AASTAST • Aasta tagasi möödusid nii jõulud kui ka näärid lumekübet nägemata. Külmetama hakkas 11. jaanuarist, aga lund pudenes napilt neli sentimeetrit. Karge kõrgrõhuala hõlma all langes temperatuur näärikuu viimase dekaadi öödel 20 külmapügalani ja üheksa päeva järjepanu, 18.–26. jaanuarini kaunistas loodust härmatis. Külmad soosisid metsatöid, kuid talve keskne spordisündmus, Tartu suusamaraton, tuli lumepuudusel ära jätta, sest 8. veebruarist läks otsustavalt sulale.

Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kuulsin põldude kohal juba lõokeste laulukatkeid ja vahtrapuudel algas mahlade liikumine. Paastukuul hoogustus kevade areng veelgi. 10. märtsil tõusis maksimumtemperatuur 14,2 kraadini, sulatades Parksepa ja Väimela järvedelt viimased jääriismed, ojades suurvett tõstmata.

Astronoomilise kevade alguseks olid õide puhkenud nii paiselehed kui ka sinililled. Kosutavat kasemahla sai koguma hakata 25. märtsist alates.

Päikesepaistet ja soojust pakkusid kevadkuud lahkelt, aga sademete osas oli aprill veelgi kitsim kui märts. Kuluga kaetud jäätmaadel, niitudel ja metsanoorendikes tõusis tuleohutase ohtlikult kõrgele juba jürikuu alguses. Õhuniiskus langes 24. aprillil rekordiliselt madalale, 18 protsendini. Suviviljade külviga tehti Raiste ja Navi küla põldudel algust jüripäevaeelsel nädalal. Hallahommikuid trotsides puhkesid 23. aprillil õide vahtrapuud, 26. aprillil nurmenukud. Kägu tuli kukkuma veel raagus puuvõradesse 26. aprillil ja pääsukesed naasid 29. aprillil.


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD