Menu

.      

Kevad on õige aeg paastumiseks või uute toitumisharjumuste loomiseks

  • Kirjutas Heleri Lakur

Roosikul elavad Aivo ja Merike Alev on õnnelikud, sest nende peres kasvavad väikest viisi gurmaanidest toidukriitikud, kelle järgi saab väga hästi aimu, kui hästi või halvasti üks või teine roog on õnnestunud. Samuti on suurematel lastel juba oma firmaroad, mille valmistamine just neil eriti hästi õnnestub. Näiteks müslid, nuudliroad või pizzad, mille valmistamisse lastevanemad ei pea enam üldse sekkuma. Foto: AIGAR NAGEL

Ülestõusmispühadele, mida rahvasuu meelsamini munadepühadeks kutsub, eelneb kiriklike traditsioonide järgi 40päevane paastuaeg.

Paastumine tähendab täielikku või osalist toidust loobumist teatud ajaks, kuid ei tähenda, et 40 päeva ei tohi süüa vorsti ega sinki, vaid see hoopis püüdu maha jätta igasugune liigne ja koormav, mis on iga päev armsaks saanud. Sageli on nende puhul tegu ka tervistkahjustavate toiduainetega.

Tänapäeval on aga perekondi, kes on valinud teadliku toitumise omale igapäevaseks elu osaks ja kes püüdlevad selle poole, et pärast iga söögikorda end rahulolevalt tunda, ilma liigse raskustundeta. Toimetus uuris, kuidas on kahe perekonna söögilaud ajaga asendunud taimset päritolu toorainega ning mis paneb neid taimetoitu nautima rohkem kui loomset.

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD