Sakslased on leidnud Eesti

Viimasel ajal on märgata Saksamaa ja sakslaste huvi tõusu Eesti ning eestlaste vastu, mis on Eesti taasiseseisvumise järgse aja jooksul märkimisväärne sündmus. Seni on sakslaste suhtumine Eestisse olnud pehmelt öeldes jahe. See on iseenesest kummaline, sest Eestit seovad Saksamaaga aastasadade pikkused sidemed ja ühine kultuuriruum.

Teatud mööndustega võib öelda, et Eesti, millisena me teda praegu tunneme, on sakslaste üles ehitatud. Saksa aja hiilgust meenutavad hansalinnade nagu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi ajaloolised hooned.

Hansahiilgusest ei ole puutumata ka Võru, mis loodi kahe tähtsa hansakeskuse, Riia ja Pihkva vahelise raudteeliini äärde. Lisaks sellele tähistavad sakslaste kohalolekut loomulikult mõisahooned, millest osa on säilinud läbi aastasadade praeguseni.

Võru jaoks tähistab sakslaste uut tulekut kahtlemata ASi Võru Soojus ostmine mõned nädalad tagasi. Ettevõtte uue omaniku, Saksa soojafirma Danpower GmbH juhid rääkisid pärast tehingu vormistamist, et Saksa investeeringud olid seni kinni Ida-Saksamaal, mille ülesehitamine kestis viimased paarkümmend aastat. Ülesehitustöö oli raske katsumus, mis hakkab alles nüüd lõppema.

Olgu öeldud, et pärast Saksamaade liitmist jooksis ka Ida-Saksa inimestest tühjaks nagu praegu Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid. Inimesed läksid tööle läände, kus palgad ja elatustase oli mitu korda kõrgem. Nüüd on lahkujad hakanud ida poole tagasi pöörduma, sest itta suunduvad uued investeeringud ja koos sellega uued võimalused.

Alustamiseks pakub praegu Ida-Saksa paremaid võimalusi, sest kinnisvarahinnad on seal madalamad. Võrru investeeringu teinud Danpower GmbH peakorter asub samuti endise Ida-Saksa territooriumil, Berliini külje all Potsdamis.

Erinevalt skandinaavlastest, kes toovad Eestisse oma juhid ja on kiired kriisi korral raha välja viima, on sakslastel Eestiga pikaajalised plaanid. Samuti usaldavad sakslased meelsasti kohapealset juhtkonda, mis näitab ühelt poolt suurt usaldust, teiselt poolt väljendab tunnustust.