Tänu tasakaalustatud eelarvepoliitikale on alates järgmisest aastast võimalik suurendada inimeste turvatunnet – vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused, jätkub pensionitõus ja suurenevad palgad. Töötuskindlustusmakse alanemine 3 protsendile jätab keskmisele perele kuni 180 lisaeurot kätte.

Teiste seas tõusevad nii õpetajate, sisejulgeolekutöötajate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste kui ka tervishoiutöötajate palgad. 2013. aasta jaanuarist on õpetajate keskmine palk vähemalt 860 eurot ja õpetaja palga alammäär 715 eurot kuus. Samuti tõusevad tuleval aastal 5 protsendi võrra pensionid. Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Juba praegu on teada, et pensionide tõusu jätkumist vähemalt sama palju on oodata ka järgmisel aastal. Arstide palk tõuseb kolm ja õdedel ning hooldajatel kuus protsenti.

Eriline rõõm on lastetoetuste tõusu rakendumise üle, mille koalitsioon suutis mõne kuuga  kokku leppida. Suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused tõusevad seniselt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ja alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on tulevast aastast 57,54 eurot ja 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk kümme päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Optimistlik majandus

Eesti majanduse seis on 2012. aasta sügisel mõõdukalt optimistlik. Mullune aasta näitas, et majanduskasv on taastunud, tänavused maksulaekumised on olnud isegi pisut paremad, kui aasta tagasi lootsime. Kriis on möödas, inimestel on taas tööd, ettevõtjad vaatavad tulevikku lootusrikkalt ja kavandavad tegevuse laiendamist.

Ometi oleks vale unustada õppetunnid, mida majanduskriis meile andis. Praegusel valitsusel on need igal juhul meeles ja nendega on arvestatud ka 2013. aasta riigieelarve koostamisel, mida Riigikogu peatselt arutama hakkab. Majanduskasvu toetamiseks soovib valitsus eelarve püsivat ülejääki, et kasvatada reservide mahtu. Me ei tea, millal uus kriis meid tabada võib ja peame selleks valmis olema. Järgmise aasta eelarve on tasakaalu lähedal, kulud on tuludest vaid 0,7 protsendi võrra suuremad. Loodetavasti saame juba aasta pärast arutada Toompeal eelarvet, mis on tasakaalus.

Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra – 7,5 miljardi euroni, kulud aga suurenevad 1,9 protsenti – 7,7 miljardi euroni. Maksupoliitika põhisuunad jäävad järgmisel aastal samaks. Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra – 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Eesmärk on viia maksukoormus majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Maksukoormus alaneb 2016. aastaks 32,3 protsendile SKPst. Maksukoormuse alanemist mõjutab järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määra vähendamine 3 protsendile. See toetab ettevõtlust ja jätab töötajatele rohkem raha kätte.

Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ja normaalkoormusel õppima asuvad üliõpilased õppida ülikoolis tasuta. Samas käivituvad ka vajaduspõhised õppetoetused. Ühtlasi toetab valitsus koolivõrgu korrastamist, et tagada kodulähedane põhiharidus ja kõrgetasemeline gümnaasiumiharidus.

Põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste ehk niinimetatud top-up’ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Valitsus tõstab palgafondi riigisektoris 4,4 protsenti, mille kogukulu on 29,3 miljonit eurot. Lisanduvate vahendite otstarbe otsustab iga ministeerium vastavalt vajadusele ehk palgad tõusevad seal, kus on seda kõige enam vaja.

Õpetajate palk tõuseb ja palgakorraldus muutub. 2013. aasta jaanuarist on õpetajate keskmine palk vähemalt 860 eurot (2011. aastal oli see 793 eurot) ja õpetaja palga alammäär 715 eurot kuus. Hakatakse liikuma ühe üleriigilise palgamiinimumi suunas. Kehtivatele õpetaja ametijärkudele vastavad alammäärad säilivad, kuni õpetaja ametipalga ühtne alammäär on need ületanud.

Lisaks riigi kehtestatud alammäärale antakse kooli käsutusse veel 20 protsendi ulatuses täiendavat raha, mida saab kasutada koolile eripärase palgapoliitika ja motivatsioonisüsteemi väljatöötamiseks. Kultuuritöötajate palgatõus saab toimuma võrdsetel alustel õpetajatega ehk keskmiselt 5 protsenti ja sellega jätkub kultuuritöötajate palgataseme viimine Eesti keskmisele tasemele.

Lõpetuseks ei taha Riigikogu suurima fraktsiooni esimehena kiita ei rahandusministeeriumi, kes eelarve koostas, valitsust, kes selle erinevate valdkondade lõikes selgeks vaidles, ega Riigikogu, kes eelarve vastu võtab. Muidugi vääriksid nad samuti kiitust, kuid eriline tänu kuulub Eesti rahvale, kelle töökus on võimaldanud 20 iseseisvusaasta jooksul eelarvet kordades kasvatada ja seeläbi tegelikult kõigi elukvaliteeti parandada. Vaid tänu Eesti inimeste tublidusele saab meie edu nii riigi kui leibkondade ja üksisikutena tugineda ka tulevikus. 2013. aasta eelarve näitab, et oleme sellel edu ja elujärje parandamise teel astumas järjekordset tubli sammu.