LAADAD • Nädalavahetusel toimunud laatadest tegi esmakordselt korraldatud Mõniste laat Sulbis toimunud arvult kaheksandale mihklipäeva laadale silmad ette. Kui laupäeval toimunud Sulbi mihklilaadal oli kokku 40 müüja ringis, siis Mõnistes oli pühapäevaks registreerunud 132 müüjat ja see arv võis olla veelgi suurem, kuna ootamatult elava huvi tõttu läks korraldajatel täpne arvepidamine käest.

Välisel vaatlusel meenutas Mõniste laadamelu laulupidu, kus esinesid vaheldumisi Eesti ja Läti rahvatantsijad ning muusikud ja kus rahvast oli sõna otseses mõttes murdu. Laatadest meenutas Mõniste oma sellega kõige enam Hauka laata Antslas, mida peetakse üheks suuremaks laadaks terves Eestis. Laada muutsid eesti ostja jaoks põnevaks lätlastest müüjad, kes pakkusid harjumuspärasele kaubale vaheldust. Nii näiteks oli lätlastel palju õunu, sest erinevalt Eestist on Lätis tänavu hea õuna-aasta. Kilo kuldkollaseid liivi kuldrenette sai kätte ühe euro eest. Lätlastele jälle meeldis tulla Eestisse oma kaupa pakkuma ja teenida sellega taskusse eurosid, mida Lätis peab muidu pangas vahetama. Läti keelt oli pühapäeval Mõnistes isegi rohkem kuulda kui eesti keelt.

Läti ettevõtjatest oli laadal kohal Ape ligidal Grube puhkekeskust pidav Dzintars Raibekas, kes valdab puhast eesti keelt ja pakkus lahkelt omavalmistatud suitsukala. Valikus oli nii külm- kui kuumsuitsuforell ning mõlemad nii maitsvad, et viisid keele alla. Raibekas ütles, et tema forellipüügikohas tuleb kala kilohind kuue euro ringis, mis on poole odavam kui analoogsetes kohtades Eestis. Tema kõrval müütasid Läti kolleegid kodus valmistatud marjaveine, mis pakkusid tõelise maitseelamuse võrreldes Eestis levinud piiritusejookidega.

Silma järgi oli Mõniste laadal mitu tuhat külastajat, teede ääred olid kõik autosid täis ja tänaval oli raske teineteisest mööda pääseda. Nagu rääkis Mõniste piiriäärse laada üks korraldajatest, Mõniste rahvamaja juhataja Ave Saluorg, oli Mõniste pood pühapäeval kaubast tühjaks ostetud.
„Vanemad inimesed mäletavad sellist asja sovhoosiajast,” kirjeldas Saluorg eile muljeid pärast laata. Ainuüksi esinejaid oli Mõnistes 80 ringis. Tema väitel said korraldajad kogemuse seoses vihmase ilmaga. Kui algul oli planeeritud laadale 30-40 müüjat ja valiti toimumiskohaks Mõniste mõisapark, siis pühapäeva hommikul kella 6 ajal oli pargi ääres ootamas juba pikk autode kolonn ja selgus, et pargis maa pehme. Nii otsustati laada tegevus üle viia Mõniste poe juurde teederistmikule.

Saluorg rääkis, et oli ise korraldajana helipuldi taga, aga seda, et kaup läks hästi, kinnitas tema üheksa-aastane tütar Alice, kes oli koos sõbranna Stellaga kodus valmistatud muffinitest ja vahvlitest saanud lahti poolteise tunniga. Kokku oli lastel kaasas 30 vahvlit ja 12 muffinit. Alice Saluorg ja Stella Männiste olid ühtlasi laada kõige nooremad müüjad.

Laadal kauplemine ja ostlemine oli Mõnistes tasuta, mis praegusel ajal on juba küllalt haruldane. Laada eelarve oli alla 1000 euro ja laat ise oli laiemast Eesti–Läti piiriala koostööprojektist, mida toetab Euroopa Liit. Suure osa tööst tegid laadal ära vabatahtlikud. Saluorg ütles, et praeguse seisuga on kavas Mõniste piiriäärne laat muuta traditsiooniks. Uuendusena on mõeldud Eesti–Läti simmani peale.

Sulbi laat möödus traditsiooniliselt hea ilma saatel ja kohal oli ligi 40 müüjat. Laada üks korraldajatest Maarika Rosenberg ütles, et algul oli hirm, et müüjaid ei tulegi, aga laupäevaks tuli siiski palju inimesi kohale. Seekord oli palju niinimetatud kaltsumüüjaid ja laada hitiks kujunes lambaliha, mis müüdi ruttu läbi, nii et tuli puudus kätte. Möödunud aastal nii suurt huvi polnud ja lambaliha oli üle jäänud. Teine hitt oli Sulbis angersäga, mille järgi oli samuti pikk järjekord.

Sulbis ei küsita kauplemise eest samuti mingit tasu, kulud kaetakse oksjonist, kuhu müüjatelt kogutakse kaupa. Laada eelarve on 1000 euro tingis ja sellest tasutakse näiteks esinejatele. Sulbi laada omapäraks on külateatri etendus, seekord oli kavas Alburahva teater etendusega „Võõras mees majas”.