Lõuna-Eesti tulevik on vanainimeste päralt

Ühiskonna kiiret vananemist peetakse ühelt poolt suureks miinuseks, teiselt poolt võib see olla Lõuna-Eesti maakondade jaoks haruldane võimalus.


Antsla vanainimeste hooldekodu näite varal võib öelda, et Lõuna-Eesti hooldekodud pakuvad märksa paremat hinna ja kvaliteedi suhet, mistõttu on hooldekodude ukse taga piltlikult öeldes järjekord. Kui arvestada, et Eestis kõiguvad hooldekodude hinnad ühes kuus 450 eurost 1500 euroni, siis jäävad Lõuna-Eesti teenused kindalt odavamasse vahemikku, samas on tingimused viimase peal, võrreldavad neljatärnihotelliga.


Ühiskond vananeb mitte ainult Eestis, vaid kogu arenenud maailmas. Eesti liigub ülejäänud kõrgelt arenenud riikidega samas rütmis, ainukese vahega, et seoses nõukogude süsteemi kokkuvarisemisega kaotasid eestlased suure osa maisest varast ning seetõttu on eesti rahvas märgatavalt kehvemini materiaalselt kindlustatud kui näiteks soomlased. Arenenud maailma lähimate aastakümnete suurim väljakutse on toimetulek vananeva elanikkonnaga, see kehtib nii eestlaste kui ka soomlaste kohta. Lähiaastatel kasvab hüppeliselt vajadus kõige vananemisega seonduva, muu hulgas hooldekodude järele.


Eestis on eakate, üle 65aastaste inimeste osakaal kerkinud 1990ndate alguse kümne protsendi pealt 20 protsendini ja lähima aastakümne jooksul tõuseb 30 protsendini. Noorte lahkumine viimastel aastatel suurendab vanainimeste osakaalu veelgi. Ühiskonna vananemine tähendab, et iga aastakümme toob juurde ligi sada tuhat vanainimest, kellest suur osa vajab eri liiki hooldusteenuseid. Ühelt poolt saab Eestist vanainimeste riik, teiselt poolt annab see võimaluse pakkuda neile inimestele eri teenuseid.


Võrumaal ja ülejäänud Kagu-Eesti maakondadel on võrreldes teiste maakondadega eelis, sest siin on vananemine toimunud kiiremas tempos ning inimesed on muutunud oludega jõudnud kohaneda. Kagu-Eesti haiglad on järk-järgult muutunud hooldekodudeks ning selles pole midagi hullu, sest vanainimesed saavad nautida Kagu-Eesti plusse: puhast loodust ja vaikset keskkonda.

Comments  
  +1
Kurat küll - need on ju rahvavaenlase, mitte Presidendi sõnad.

Eesti elutähtis ülesanne ei ole enam tulla võimalikult hästi toime

Kas need kaks ka breeznevliku musimopsu üksteisele andsid
  +2
Kauaks neid vanainimesigi siia jätkub, vaikselt lahkuvad nad meieseast ja järgi jääb vaid tühi maakond.
  +2
Siin on huvitav lugemine libaeestlasest ja libasotsist, kelle oravad valisid presidendiks ja rektoriks.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-toetab-riigi-kestliku-kahanemise-ideed.d?id=65580528
  +5
Kui see kõik on nii tore kui autor kirjeldab siis ongi meil kõik hästi. Tekib vaid küsimus kes neid vanureid hooldama hakkab ja kust tuleb selleks raha? Soome loodab sama probleemi lahendamisel Eestist tulevale tööjõule. Kellele meil loota on? Töövõimeliste lahkumine Võrumaalt on viimaste kuudega oluliselt kiirenenud. Väga paljud viivad ka pere välismaale sest üha tõusvate hindadega ning madala palgaga Võrumaal on ülimalt raske toime tulla.
  +4
Eesti liigub ülejäänud kõrgelt arenenud riikidega samas rütmis? Nii haiget juttu ei lootnud VT küll lugeda. Nõukogude süsteemi ajal ei olnud Eestis, eelkõige Võrus niivõrd vaeseid inimesi kui täna st. töötuid, kodutuid, joodikuid, narkomane, vargaid jne. Seeparst võib lõpetuseks lisada, et Eesti liigub ülejäänud totaalses taandarengus olevate riikidega samas rütmis ja seda Võrumaa eestvedamisel.
  -5
Kunagi sain ühe väikese ja väleda abilinnapea jutust aru, et tema ametisse saades on sauna ehitamine tema arvates töö nr.1, mille tema ära teeb. Ei saanud sellega ka hakkama või? Aga pakun, et see tema alamate ametnike viga. Jälle. Aga tore, et asjad nüüd liiguvad.

 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD