Ühiskonna kiiret vananemist peetakse ühelt poolt suureks miinuseks, teiselt poolt võib see olla Lõuna-Eesti maakondade jaoks haruldane võimalus.

Antsla vanainimeste hooldekodu näite varal võib öelda, et Lõuna-Eesti hooldekodud pakuvad märksa paremat hinna ja kvaliteedi suhet, mistõttu on hooldekodude ukse taga piltlikult öeldes järjekord. Kui arvestada, et Eestis kõiguvad hooldekodude hinnad ühes kuus 450 eurost 1500 euroni, siis jäävad Lõuna-Eesti teenused kindalt odavamasse vahemikku, samas on tingimused viimase peal, võrreldavad neljatärnihotelliga.

Ühiskond vananeb mitte ainult Eestis, vaid kogu arenenud maailmas. Eesti liigub ülejäänud kõrgelt arenenud riikidega samas rütmis, ainukese vahega, et seoses nõukogude süsteemi kokkuvarisemisega kaotasid eestlased suure osa maisest varast ning seetõttu on eesti rahvas märgatavalt kehvemini materiaalselt kindlustatud kui näiteks soomlased. Arenenud maailma lähimate aastakümnete suurim väljakutse on toimetulek vananeva elanikkonnaga, see kehtib nii eestlaste kui ka soomlaste kohta. Lähiaastatel kasvab hüppeliselt vajadus kõige vananemisega seonduva, muu hulgas hooldekodude järele.

Eestis on eakate, üle 65aastaste inimeste osakaal kerkinud 1990ndate alguse kümne protsendi pealt 20 protsendini ja lähima aastakümne jooksul tõuseb 30 protsendini. Noorte lahkumine viimastel aastatel suurendab vanainimeste osakaalu veelgi. Ühiskonna vananemine tähendab, et iga aastakümme toob juurde ligi sada tuhat vanainimest, kellest suur osa vajab eri liiki hooldusteenuseid. Ühelt poolt saab Eestist vanainimeste riik, teiselt poolt annab see võimaluse pakkuda neile inimestele eri teenuseid.

Võrumaal ja ülejäänud Kagu-Eesti maakondadel on võrreldes teiste maakondadega eelis, sest siin on vananemine toimunud kiiremas tempos ning inimesed on muutunud oludega jõudnud kohaneda. Kagu-Eesti haiglad on järk-järgult muutunud hooldekodudeks ning selles pole midagi hullu, sest vanainimesed saavad nautida Kagu-Eesti plusse: puhast loodust ja vaikset keskkonda.