INTERVJUU • Tänavu täitub Joseph Pilatesel, kes lõi omanimelise kogu keha hõlmava treeningsüsteemi, 130. sünniaasta. Pilatese treening on väga populaarne Võrumaalgi, mistõttu on maakonna ainsalt pilatese treenerilt Kati Kornelilt põhjust küsida, mis treeninguga on tegu ja kes sellega tegeleda võiksid.

Mis on pilates?

Kati Kornel: Joseph Pilatese enda sõnade järgi on see keha, vaimu ja meele täielik kooskõla. Pilates on treening, mis erinevalt teistest lihas-treeningutest keskendub süvalihaste treenimisele ja keha tasakaalustatud koormamisele. Tänu pilatesele suureneb nii painduvus, jõud kui ka kontroll keha üle. Treeningul jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Läbi süvalihaste tugevdamise saavutatakse ja säilitatakse lülisamba ning vaagna stabiilne asend – seega hea rüht. Õige rüht, see tähendab luude-liigeste õige asend ja lihaste hea tasakaal, hoiab ära võimalikest valedest asenditest ning liigutustest tingitud pinged, mis on tihti selja, kaela ja peavalu põhjuseks.

Kellele on see treening mõeldud?

K. K.: Pilates sobib kõigile, hoolimata vanusest, soost ja kehalisest võimekusest, nii taastusravi vajajatele kui ka tippsportlastele. Pilatese hea külg on see, et see on kohandatav erinevatele kehatüüpidele, füüsilisele seisundile ja individuaalsetele vajadustele. Sellepärast on pilates üle maailma nii populaarne. Pilates sobib erinevate tervisehädadega inimestele – neile, kellele on tehtud seljaoperatsioon või kellel on muud seljaprobleemid, radikuliidihaigetele, artriidihaigetele … Aga ka neile, kes soovivad lihtsalt õppida õigesti hingama, parandada kehahoidu või füüsilist vormi.

Kindlasti on pilatese puhul oluline, et inimene, kes tuleb trenni mingi tervisehädaga, sellest kohe räägiks. Professionaalne, vastava koolituse saanud treener leiab alati lahenduse, kuidas vigastuste, haiguste või näiteks liigeseprobleemide puhul harjutusi just sulle sobivaks muuta.

Kas pilatese treening sobib ka meestele?

K. K.: Omamoodi naljakas ongi see, et kui Joseph Pilates selle lõi, mõtleski ta, et see on meeste treening. Aeg on näidanud, et pilates on siiski populaarsem naiste seas. Selja- ja nimmepiirkonna probleemid on meestel nagu naistelgi ju üsna levinud – ollakse palju autoroolis ja arvuti taga. Pilatese trennis õpetatakse kasutama neid lihaseid, mis joostes või jõumasinatel rassides kipuvad unarusse jääma – lülisammast toetavaid, vaagnapõhja- ja süvakõhulihaseid. Kõiki neid, mis loovad eelduse õigele kehahoiakule ja kaitsevad selga vigastuste eest.

Mainisid, et pilateses käivad erinevate terviseprobleemidega inimesed. Kas see sobib ka näiteks rasedatele?

K. K.: Rasedate puhul on kõik väga individuaalne. Kindlasti peaks enne arstiga konsulteerima ja arvestama eelneva treeningkogemusega. Muidugi võivad rasedad trenni tulla, kõik harjutused saab vastavalt nende vajadustele kohandada. Näiteks kõhuli harjutusi saab teha käpuli jne. Rasedate puhul oleks kõige mõttekam individuaaltreening, kus treener saab täpselt jälgida tema kehahoidu ja valida harjutusi vastavalt tema vajadustele.

Kuna pilatese treeningus tugevdatakse alakeha-, vaagna- ja seljalihaseid, millele langeb suurim koormus lapse kandmise ning sünnitamise ajal, siis sobib see üldiselt hästi. Väga hea on pilates sünnitusjärgseks taastumiseks.

Missugune üks treeningtund välja näeb?

K. K.: Tund kestab 55 minutit. See algab nagu iga treening soojendusega, seejärel toimub pilatese harjutuste sooritamine matil.

Matiharjutusi sooritatakse nii selili, kõhuli kui ka küljel, kasutades erinevaid abivahendeid. Igas asendis aktiveeritakse lähteasendis kõigepealt süvalihased ja alles siis algab keha liigutamine, mis treenib süvalihaste kõrval ka pindmiseid lihaseid. Selline harjutuste sooritamine tagab tasakaalustatud jõu ja vastupidavuse.

Kõigi harjutuste juurde käib sügav hingamine. Harjutustel on oma järjekord ja kindel eesmärk. Kuna pilateses on oluline teha harjutusi õiges asendis, siis treeneri ülesanne ei ole harjutusi ette näidata, vaid jälgida treenijate sooritust. Seepärast oleks hea kanda treeningus mugavat, liibuvamat treeningriietust. Tund toimub paljajalu või sokkides – selleks, et jalalaba oleks vaba.

Inimene läheb trenni peamiselt tulemuste pärast. Millal on näha esimesed tulemused?

K. K.: Hea rühiga inimene tundub visuaalselt õige vaagna ja selja asendi tõttu saledam. Kuigi pilatese treeningu eesmärk ei ole kaalukaotus, selleks tuleb siiski esmajärjekorras korrigeerida oma toitumist, annab see treening pidevalt treenides saledama keha küll. Pilates ei pruugi igaühele sobida, sest ei ole energiline, vaid vastupidiselt aeglasemate liigustega keskendumist ja tähelepanu nõudev treening. Arvan, et nelja-viie korraga peaks inimene aru saama, kas pilates sobib talle või ei.

Kuidas annab treening tunda igapäevaelus?

K. K.: Kõigepealt kindlasti kehahoiu paranemises. Regulaarselt treenijad räägivad, et on hakanud teadvustama nii kontorilaua taga istudes, autoga sõites kui muudes igapäevategemistes oma kehahoidu. Regulaarselt treenides paraneb keskendumisvõime, lihasvastupidavus ja koordinatsioon. Pilatesega tegeleja saab tugeva luustiku ja ilusa rühi – ühesõnaga võime oma keha tõeliselt valitseda. Keha sirutama ja avama õppides muutub ka hingamine palju efektiivsemaks, varustades verd pidevalt hapnikuga.

Nagu me teame, siis kõik treeningud maksavad. Vaatasin hinnakirju ja selgub, et pilatese treening on kallim kui näiteks aeroobikatreening. Miks?

K. K.: Pilatese treening on personaalsem ja nõuab ka treenerilt väga palju teadmisi inimese anatoomiast, füsioloogiast ja kinesioloogiast. Treeningtund toimub väiksemates gruppides kui näiteks aeroobika. Pilatese põhimõte on, et liigutuse kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Pigem vähem ning täpne sooritus, kui palju ja valesti, mis lõppkokkuvõttes võib probleemsete kohtade pinget hoopis suurendada. Seepärast peab treener jõudma jälgida inimeste kehahoidu ja liikumist.

Teine põhjus on see, et pilatese treeninguid andes peab ka treener ise tasemel olema, mis tähendab pidevalt koolitustel käimist.

Ja muidugi pean ütlema, et siin on treeningud päris odavad, võrreldes suuremate linnade omadega. 

KUI PALJU PILATES MAKSAB?

Pilatese treener Kati Kornel annab trenne nii Võrus kui ka Rõuges.
• Hinnad Võru spordikeskuses: Üksikpilet – kuus ja pool eurot (kergejõustikuareeni, aeroobika, ringtreeningu, jõusaali ja alates kella 17 sauna kasutamisega); Kuukaart – 38 eurot; Kolme kuu kaart – 100 eurot; Nelja korra kaart (kehtivusega üks kuu) – 20 eurot.
• Hinnad Kati pilatese stuudios: Üks kord – kuus eurot; Kümne korra kaart (kehtivusega kaks kuud) – 45 eurot; Individuaaltund – 15 eurot;

Allikad: Võru spordikeskuse kodulehekülg ja Kati Pilatese Stuudio Facebook’i leht