Eestis on saanud tavaks nimetada lisaks ametlikule pealinnale teatud valdkonna pealinnu, nii on Türi kevad-, Pärnu suve-, Otepää talve-, Rakvere metsa- ja Viljandi folgipealinn. Võrumaa on pealinnade osas jäänud täiesti teenimatult vaeslapse ossa, kuigi siin toimuvad tõenäoliselt koguni Põhjamaade suurimad laadad. Sestap oleks mõistlik kuulutada Vastseliina ja Antsla ametlikeks Eesti laadapealinnadeks, kasvõi paariks päevaks aastas.

Mitte kusagil Eestis pole sellist fenomeni nagu Vastseliinas ja Antslas, kus keskused muutuvad laada ajal tundmatuseni. Sama lugu on Lindora ristmikuga. Midagi võrdväärset toimub Viljandis folgi ajal või Tallinnas üldlaulu- ja tantsupeo ajal, aga need üritused jäävad siiski väga kaugele maha. Näiteks täna ja homme toimuv Vastseliina laat toob kohale terve maakonnatäie rahvast, mitukümmend tuhat inimest, seda alla 1000 elanikuga aleviku kohta. Sarnane sündmus Tallinnas peaks tooma korraga kohale 16 miljonit inimest – selline hulk rahvast külastab Tallinna mitte paari päeva, vaid kolme aasta jooksul. Ehk siis on Vastseliina laat oma mastaapidelt mitu korda suurem kui mis iganes teised massiüritused Eestis. Laat on kindlalt üks Eesti suuremaid vabaõhusündmusi, mis põhineb mitte niivõrd uhkel riigi poolt toetatud korraldusel, vaid laadaliste endi entusiasmil. Näiteks valla teisel suurel laadal, Lindora laadal polnud veel mõned aastad tagasi üldse korraldajaid, see toimus eneseregulatsiooni korras, umbes nagu õpilaste lauluhuvist alguse saanud öölaulupeod Tallinnas 26 aastat tagasi.

Erinevalt öölaulupidudest, mida on riigi poolt ametlikult tunnustatud ning peetud koguni laulva revolutsiooni ja Eesti iseseisvumise üheks käimalükkajaks, on Võrumaa laadad jäänud teenimatult varju. Ühelt poolt on see ehk hea, sest väiksed keskused ei mahutaks veelgi suuremat külastajate hulka ära, ent teisalt tõstaks laadapealinna ametlik staatus piirkonna elanike enesehinnangut. Et on ikka kõvad tegijad küll!