Tänavune jahe suvi on Võru jaoks teistpidi küllalt kuum – linna ääres Sõmerpalu vallas alustab tegevust kaks suurt pelletitehast ning Võru linnas valmivad üksteise järel sõjaväelised objektid ja uus politseimaja. Lisaks planeeritakse vanasse sõjakooli majja sõjalise otstarbega ärikiirendi loomist.

Nii nagu Eesti kohta tervikuna, nõnda kehtib Võru kohta hästi väljend: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Märgid näitavad, et mitukümmend aastat vindumist on Võru jaoks läbi saamas ja elu läheb taas liikuma. Endiste gaasitehase ja Võru Mööbli mõõtu ettevõtete taasalustamist on raske praegu loota, ent investeeringute mahu mõistes ei jää valmivad kinnisvara- kui tööstusobjektid endisaegse Võru hiilguse taustal häbisse.

Investeeringud saabuvad Võrru väga õigel ajal, sest mida aeg edasi, seda raskem on välismaalt tagasi meelitada sinna lahkunud niinimetatud laulva revolutsiooni aegset põlvkonda. See Eesti jaoks oluline põlvkond, mida mitmel pool välismaal kutsutakse kriisi tõttu suisa kaotajate põlvkonnaks, on tööotsingute käigus lahkunud. Töökohtade puudus Euroopas on inimesi ajanud koguni Austraaliasse ja Brasiiliasse. Praegu pole paljud noored veel välismaal abiellunud, peret loonud ega kinnisvara soetanud, mistõttu nende tagasitoomine on veel võimalik. Inimeste tulekuks on omakorda vaja töökohti, mida tänu ettevõtjate aktiivsusele on Võrumaale tekkimas nagu seeni pärast vihma.

Teine oluline Võru päästeingel on Soome kriis, mis toob tagasi sinna lahkunud „kalevipojad” ja „talendid”. Soomest naasmine on samuti hea trend, sest kaua võib kannatada Soome riigi nuumamist, kui Eesti oma riik vajab hädasti ülesehitamist? Ja ega keegi teine Eesti riiki üles ei ehita, kui ainult noored ise oma sihikindla ja visa tööga, nii nagu tegid seda isad ja esiisad eelnevate aastasadade jooksul. Loodetavasti õnnestub riik oma lastele ja lastelastele pärandada parema elukohana, kui väike Eesti on seda kunagi varem olnud. Töökohti tekib üha juurde, nii et pole muud soovida, kui et: jõudu tööle!