Kuigi Krediidipanga ja Eesti Panga esindajad on andnud mõista, et panga klientide arveldused ega hoiused ei ole ohus, on Krediidipanga risk siiski kasvanud ja ohus pole mitte ainult klientide raha, vaid pank ise.

Kui Rein Otsasoni asutatud ja peamiselt Vene-arveldustele spetsialiseerunud Krediidipank tahab lääneriikide ning Venemaa vahelises karmis majandussõjas ellu jääda, siis tuleb nabanöör Moskvaga otsustavalt läbi raiuda. Vastasel korral tirib Vene valitsuse kontrolli all oleva Moskva Panga 60protsendiline osalus põhja ka Krediidipanga.

Praegu on selge, et Venemaa ja USA vaheline majandussõda ei saa olema lühiajaline. USA kehtestas Venemaale sanktsioonid seoses Krimmi okupeerimisega ja loodab, et Venemaa loobub sanktsioonide mõjul sõjategevusest Ukrainas. Venemaa seevastu peab Krimmi juba enda territooriumiks, kavandab silla ehitust üle poolsaart Venemaaga ühendava Kertši väina ning ei loobu Krimmist, kuna see tähendaks kontrolli kaotamist Mustal merel. Praegused märgid näitavad, et alanud kaasaegne majandussõda Venemaa ja USA vahel saab olema pikaajaline ning kahjustab lääne pool kõiki, kes olid Venemaaga seotud või ajasid äri Venemaaga.

Teisest küljest annab praegune olukord Krediidipanga juhtkonnale võimaluse nabanöör Venemaaga lõplikult läbi raiuda, leida Läänest uued investorid ning panga tegevust jätkata. Suurte kombinaatpankade kõrval on Eestis olemas nišš väikepankadele. Näiteks Võrus on Krediidipank tuntud oma kliendisõbraliku lähenemise poolest ja selles pole midagi imestada – panga töötajad tunnevad oma kliente hästi ja oskavad leida nii pangale kui ka kliendile kõige sobivamaid lahendusi. Ideaalis peaks nii töötama kõik pangad, ent Skandinaavia pankade puhul on jäme ots pärast kriisi nihkunud teisele poole Läänemerd. See on samuti loomulik, sest Skandinaavia pankade kõige tähtsam koduturg on Skandinaavia, Baltikum on nende jaoks vaid lüpsilehm, nagu kirjeldas ühel avalikul seminaril Võrru uue panga loomist kavandav ettevõtja Oliver von Wolff.