Vaevalt oli Võru linna rajajatel keisrinna Katariina II-l ja krahv G. Von Browne’il korrakski mõttes, et 230 aasta pärast on Võru linna tulevikule mõeldes üleval seesugused küsimused, nagu on pealkirjas. Võru rajati maakonnakeskuseks ning mitte ainult praegu maakonnapiiridesse jäävate valdade haridus- ja ettevõtluskeskuseks, vaid seda palju laiemalt. Lisaks linnale moodustati ju lausa uus maakond, mis koosnes Räpina, Põlva, Urvaste, Rõuge, Vastseliina, Karula ja Hargla kihelkonnast.

Praeguseks juba üle kümne aasta peab Võru linn koos maakonna valdadega võitlust rahvastiku vähenemisega, töökohtade puudumise tõttu oleme kaotanud üle kolmandiku just nooremast elanikkonnast.

Võru linn on seni hakkama saanud, paljus küll laenuraha kasutades, kuid Euroopa Liidu fondid on linna arengut kõvasti toetanud ja mitmed olulised objektid on linnas korda saanud, linnaruumi üldine väljanägemine muutub järjest kenamaks. Kuigi ka siin on oht rahuliku väikelinna identiteet kaotada, sest arusaam, mis on see Võru linna identiteet ja vägi, mis inimesi siin hoiaks ning elama kutsuks, vajab selgemalt lahtimõtestamist. Kas Võrule on ikka paslik palju betooni ja suured fooridega ristmikud, kus häirivas liiklussaginas jääb märkamata vanade puitmajade ilu või Võrule omane tänavavõrk, kus Tamula järv tänava lõpus vastu sillerdab?

Neil päevil ei piisa ainult sellest, kui räägime Võru linna arengust, vaid peame järjest tõsisemalt hakkama täitma maakonnakeskuse rolli ja sellest tulenevalt teadvustama arenguvastutust kogu maakonna ees. Töökohtade ja elukoha füüsiline paiknemine kaotab järjest enam riigi piire, rääkimata siis linna ja valla piiridest.

Uuel Euroopa Liidu programmperioodil räägitakse taastuvenergia arendamisest, kohaliku toidu toetamise olulisusest, rohemajandusest ja hõbemajandusest. Kõik need valdkonnad on Võru linnale ja maakonnale võimalused ning kui neid teadlikult ja targalt kasutada, saab töökohti juurde luua nii praegustele kui ka uutele võrulastele.

Võrumaal on puidu- ja toidufirmad need, kes enam töökohti loovad, kuid enamasti ei saa need oma tootmisprotsessi tõttu asuda linnas. Samas vajavad need ettevõtted kallima toodangu loomiseks ja turundamiseks järjest enam kvalifitseeritud disainereid, tootearendajaid ning müügijuhte, kelle maapiirkonda elama kutsumiseks ei piisa ainult töökohast. Samuti on lood paljuräägitud vananeva Euroopaga, ent meil pakub ju rahuliku elurütmiga, kohaliku hea toidu ja kvaliteetse taristu ning teenindussfääriga maakonnakeskus võimalust uute majandusvaldkondade arendamiseks ja Võru linnas töökohtade loomiseks! Võib-olla suudame seeläbi nii mõnelegi Eestist ära kolinud tervishoiutöötaja, teenindaja, disaineri või mõne teise oma valdkonna spetsialisti perele anda võimaluse tulla tagasi koju? Võru linn saab areneda tugevaks maakonnakeskuseks, kui arvestatakse maailmas toimuvate muutustega ja tehakse kõigi maakonna valdadega läbimõeldud koostööd. Ainult nii on võimalik ka aastate pärast nimetada oma kodulinna linnaks – Võru linnaks!