Eestit ootab suure tõenäosusega lähiaastatel mitte 300, vaid ligi 10 000 põgenikku. Kui seni on eestlasi harjutatud mõttega, et saabub ligi 300 põgenikku, siis eile tuli avalikuks juba uus number, et tuleb üle 1000. Riigikogu liige Uno Kaskpeit märkis vastuses Võrumaa Teataja küsimustele, et ta on kindel, et need arvud pole lõplikud. Saksa väljaanne Der Spiegel pakubki Eestile 10 000 pagulast.

Põhiline jagamine läheb lahti 626 000 inimese vahel, kes on juba Euroopa Liitu saabunud ja taotlevad endale siin varjupaika. Sellest numbrist moodustab Eesti osa 1,63 protsenti ehk laias laastus 10 000 inimest.

Praegu vaidlevad Euroopa riikide juhid omavahel, kas laialijagamise skeem peaks käsitlema kõiki pagulasi või neid, kes alles saabuvad. Ent isegi siis, kui varem saabunud välja jäetakse, on tänavu Euroopa Liitu oodata ligi 300 000 uut põgenikku. Sellest Eesti osa ehk 1,63 protsenti on ligi 5000 inimest.

Eesti on seni nautinud põgenike osas suhteliselt mugavat olukorda, sest praeguse süsteemi kohaselt vastutab põgenike eest see riik, kuhu nad on saabunud. See tähendab, et põgenikega seotud koormus langeb Lõuna-Euroopa riikidele nagu Itaalia, Kreeka, Malta ja Küpros. Neile on appi tõtanud mõned Euroopa Liidu riigid nagu Saksamaa, Rootsi ja Austria. Seevastu uued Euroopa Liidu liikmesriigid nagu Ungari ja Balti riigid, samuti Suurbritannia on põgenike jagamise vastu. Nende seisukoht on piltlikult öeldes: „Kui on must, näita ust!”

Põgenike osas häid lahendusi pole. Pakutud on võimalust põgenikelaevad põhja lasta, aga Euroopa Liidu väärtushinnangud seda ei luba. Põhjalastud laevadel on juba hukkunud tuhandeid inimesi ja eurooplased ei suuda selliseid tapatalguid pealt vaadata. Palju ei aita sõjalaevade saatmine Vahemerele, sest põgenikke pole merel kuhugi panna. Põgenike koormust ainult Lõuna-Euroopa riikidele jätta ei luba jälle Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõte. Eestlastel ei jää muud üle kui jälle kreeklasi abistada – seekord siis põgenike vastuvõtmisel.