Menu

.      

Riigikogulane vastab maale elama kolimise kohta

Foto: WikipediaKÜSIMUS–VASTUS • Alljärgnevatest vastustest selgub, mida või kas üldse midagi on meie riigikogulased valmis ette võtma selleks, et Kagu-Eestisse rohkem inimesi elama koliks. Küsisime neilt: 1. 12. aprillil Tallinna tehnikaülikoolis toimuv mess „Maale elama” on Kagu-Eesti jaoks väga olulise tähendusega. Kas tulete ka sellele üritusele? Miks/miks mitte? 2. Kas ja kuidas kavatsete maale elama kolida soovivaid inimesi nende soovi täitumisel aidata? Mida olete nõus tegema, et maale kolida soovivad inimesed saaksid seda teha?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Messi „Maale elama” korraldamine on väga tänuväärne algatus ja loodetavasti aitab see kaasa maal elamise heade külgede tutvustamisele. Kahjuks ei olnud mul võimalik messil osaleda, sest pidin olema samal ajal Lõuna-Eestis.

Leian, et maale kolida soovijaid ei pea kuidagi eriliselt aitama. Samuti ei ole põhjendatud teiste maal elavate inimestega võrreldes linnast tulnute eriline kohtlemine ja neile elamiseks eritingimuste loomine. Kõige tähtsam on kogukonna sõbralik suhtumine uutesse tulijatesse. Kindlasti ei ole linnast maale kolijatel lihtne harjuda elukorralduse muudatusega ja just alguses vajaksid nad naabrite heatahtliku abi igapäevase elurutiiniga kohanemiseks.

Rein Randver (SDE): Kahjuks numbrid näitavad maaelanikkonna vähenemist, riik viib asutusi maakondadest ära ja näiteid võib tuua teisigi. Seega riiklik regionaalpoliitika ei ole täitnud eesmärki. Toetan kodanikualgatuse projekti „Maale elama”. Selle kava raames on sõnum nii linlasele, kes soovib tulla elama maale, ja ka konkreetne tegevus praegusele külakogukonnale. Valdadel on võimalik anda infot sobivate eramute olukorra kohta, menetleda planeeringuid vastavalt maale tulijate soovidele. Kindlasti on tähtis omavalitsuste koostöö hariduse ja töökohtade küsimustes. Linlastele julgustuseks ütlen, et linnas saab osta korteri, aga maal kinnistu koos majaga ja jääb ülegi.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Riigikogu maaelukomisjon oli reedel ja laupäeval Riias Läti, Leedu ja Eesti maaelukomisjonide kohtumisel, kus arutasime põllumajanduse ja maaelu finantsperspektiivi ning komisjonide esimehed allkirjastasid ka deklaratsiooni, mis saadetakse Brüsselisse. Tegemist oli väga olulise kohtumisega, sest eelnevalt on kolme Balti riigi põllumajandusorganisatsioonid ja kõik riikide valitsuste ning Riigikogu ja seimide liikmed võidelnud Baltimaade põllumeeste võrdsete kohtlemise nimel uuel finantsperioodil 2014–2020. Seega ei olnud mul võimalik messil „Maale elama” osaleda.

Aidata saab siis, kui abi palutakse. Isiklikult olen valmis alati nõu andma, millega tuleb maal elades arvestada ja kuidas ette valmistuda. Seadusliku poole pealt olen nõus alati toetama seda, kui riik on valmis kuidagigi regionaalpoliitiliselt soodustama maapiirkondadesse elama asujaid. Loomulikult on ilus anda kott kartuleid valla poolt või midagi sellist veel, aga reaalselt võiks riik ikka neid inimesi rohkem soosida, kes maalekolimise ette võtavad. Sotsiaaltoetused on meil varsti kõik vajaduspõhised ja abivajajad peavad arvestama, et toetuse saamise tõestamine on oma kulul! Kui haridussüsteem liigub samuti „kokkutõmbumise” suunas, ei ole varsti ka enam kodulähedast kooli, kuhu laps võiks õppima asuda. Kauplusse ja arsti juurde tuleb mõnest looduskaunist külast sõita mitukümmend kilomeetrit. Maaelu on kallis, sellega peab maale kolija alati arvestama.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Mina käisin „Maale elama” messil. Väga huvitav ja kaasakiskuv oli. Rahvast kõvasti koos. Lõuna-Eesti maakonnad olid täiega väljas ning kes külastajaist tahtis, sai ikka päris hea pildi Võru-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Jõgeva maakonna eluolust. Rõuge vald ja Valga linna noortekogu olid koguni oma televisiooniga väljas. Andsin minagi Valga noortele reporteritele väikese intervjuu, milles avaldasin oma mõtteid elu üle maal. Üllatavalt kiiresti leidsime noorte ajakirjanikega ühise keele, et ilma üldrahvaliku liikumiseta „Tagasi maale” ja riigi abita olukord külas ei parane. Tundub, et regionaalministri välja pakutud haldusreformi kava, mis põhineks valdade ühinemisel tõmbekeskuste ümber, maarahva seas suurt poolehoidu ei leia. Võru, Põlvat või Valgat enamik noori inimesi enam tõmbekeskusteks ei peagi. Nendeks on pigem Tartu, Tallinn ja Helsinki.

2. Ega midagi väga helget öelda ei olegi, sest inimesi maale tagasi saada on üsna raske. Sellele küsimusele oli pühendatud messi infoseminar, kus esinesid nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui ka regionaalminister Siim Kiisler. Ei ühel ega teisel polnud täpset retsepti, kuidas rahvast maale saada. Põhiküsimus on ikka töökohtade puudus külades. Kui aga näiteks Võrust Tartusse tööle käia, kulub suurem osa teenitud rahast transpordi peale. Tark mees Hardo Aasmäe pakkus ühe retseptina välja üleriigilist tasuta transpordi süsteemi, nagu see töötab praegu Tallinnas. Kui riik võtaks transpordikulud enda kanda, oleks maainimesel kindlasti palju lihtsam ja mugavam tõmbekeskusse tööle käia.

Ühes lepiti Tallinna tehnikaülikooli suures auditooriumis kohe kokku: ilma lähedal asuva koolita perekond maale kodu looma ei hakka. Ümber tuleb teha kõik! Just nii arvas enamik seminaril esinenuist. Nii haridus-, transpordi-, perearsti- kui regionaalsüsteem. Eesti peab paika panema oma sihid vähemalt paarikümneks aastaks ja vastavalt sellele hakkama riiki reformima. Kuni aga suuri eesmärke kaardistatud pole, jääb ka maa- ja külaelu poliitika rohkem jutu- kui teoinimeste pärusmaaks.

Isiklikult olen Riigikogu maaelu komisjonis teinud rea ettepanekuid kehtestada ääre-
maadele madalamad maksud, toetada kauge kandi ettevõtlust riigieelarvest, maksta maale elama asujaile teatud soodustusi. Seni on kõik ettepanekud valitsusse toppama jäänud. Minul on küll jäänud mulje, et praegusel Reformierakonna ja IRLi valitsuskoalitsioonil pole ei sooja ega külma, kui palju neid inimesi maalt ning riigist lahkub. Riiklik poliitika maaelu äratamiseks Eestis praegu puudub.

Urmas Klaas (Reformierakond): Tunnustan messi „Maale elama” idee autoreid ja korraldajaid. See on kindlasti väga hea võimalus tõmmata tähelepanu maaelule, selle eelistele, aga ka probleemidele. Sain messile küll kutse, kuid sellest osa ei võtnud, sest nädala sees töötan Tallinnas ja nädalalõppudel soovin kodus Põlvamaal olla. Koduseid tegemisi on väga palju. „Maale elama” messi ideed viin praktikas ellu, sest elangi maal.

Kuuldavasti läks mess väga korda ja kohale tuli palju rahvast. Mitmed pered leppisid kokku aja, et tulla kohapeale võimalikku uut elukohta vaatama. Eriti populaarne oli olnud Värska.
Arvan, et kui üks inimene või perekond asub linnast maale elama, siis see peab olema nende väga isiklik otsus. Muidugi on tore, kui sellised otsuseid tehakse, kuid neid ei tohiks teha uisapäisa. Väga tähtis on, et oleks olemas töökoht, koht, kus elada, lasteaed, kool, internet, ligipääsuteed, elektriühendus. Kui pakkuda inimesele kampaania korras kaks kotti kartulit ja 100 eurot kolimisrahaks, siis sellised lubadused on reklaamiks head, kuid elamist sisse seada ei aita. Igasuguste toetuste maksmine ei vii ka elu edasi, sest toetuste peale ei saa elu üles ehitada.
Tean mitmeid noori perekondi, kes on kolinud Põlvamaale, sest meil on väga head koolid. Üks selline kool on Rosma Johannese kool. Noored inimesed on ka tööd leidnud, kes riigitööd, kes ise ettevõtlusega alustanud või jätkanud.

Pean maaelu üheks võtmeküsimuseks hea hariduse kättesaadavust ja kodulähedast põhikooli. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena vaatan väga hoolega selle järgi, et need võimalused saaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ka tagatud.

Ülo Tulik (IRL): 1. Messil „Maale elama” kahjuks osaleda ei saanud, kuna osalesin samal ajal Võrumaa Jahimeeste Seltsi üldkogu koosolekul delegaadina. Jahindus on otseses seoses eluga maal ning uue jahiseaduse valguses oli see kohtumine vägagi inspireeriv ja vajalik ning kindlasti võib väita, et tänu jahindusega tegelemisele on paljud inimesed teinud valiku ka elukoha suhtes.

2. Arvan, et õigesti käituvad need omavalitsused, kus tegeldakse selle küsimusega põhjalikult, ja neid on praegu mitmeid ka meie maakonnas olemas. Misso, Meremäe ja Lasva vald on ehk viimasel ajal sellel teemal rohkem silma paistnud, aga maale tulevale inimesele kõige olulisemaks küsimuseks on ikkagi töökoha olemasolu, sest säästud saavad sageli pärast elumaja remonti, kaevu ehitamist ning tee korrastamist otsa. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega ettevõtmine ja ka meie maakonnas on mitmeid omavalitsusi, kus on uute töökohtade loomisega tõsiselt tegeldud. Eelkõige märgin ära Võru linna, Võru, Vastseliina ja Rõuge valla head tööd uute töökohtade loomisel, aga õigesti teevad kindlasti ka need omavalitsused, kes toetavad Võrumaa puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse käivitumist, sest läbi selle on reaalselt võimalik luua uusi töökohti ja mitte ainult maakonnakeskuse juurde. Olen jätkuvalt selliste hajaasustuse tarbeks mõeldud projektide toetaja, mille käivitajaks oli mitmed aastad tagasi Võru maavalitsus. Teame, et ainuüksi eelpool nimetatud veemajanduse projekti läbi said tuhanded inimesed ka meie maakonnas kohaliku omavalitsuse ja riigi toel veemure lahendatud. Jätkuvalt on mõistlik otsida võimalusi kaugtöö laiendamiseks. Aastaid tagasi leidsime, et ka sellises asutuses, nagu seda on maavalitsus, ei pea kõik töötajad olema igal nädalapäeval kontoris, vaid saavad oma töö ära teha samaväärselt ka kodus. Kaugtöökohtade loomine suurendab kindlasti maal elada soovivate isikute arvu. Tean Soome Vabariigis omavalitsust, kus müüdi omavalitsusele kuulunud sobiv maatükk hinnaga üks euro, millega kaasnes ainult üks tingimus: tulevane omanik kohustus sinna maja ehitama. Võib öelda, et seal seoti inimene maa külge majaga, sest kui oled selle ära ehitanud, siis isegi juhul, kui on soov sellest piirkonnast lahkuda, ei tee inimene seda enne, kui on maja maha müünud ja sellesse piirkonda seeläbi uue inimese toonud. Meie kohalike omavalitsuste tulubaas ei ole nii suuresti sõltuv inimeste elukohast, nagu seda on Soome Vabariigis, aga sõltuvuses see on ja miks mitte kasutada ka sellist võimalust selleks, et meil maal inimesi rohkem elaks.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kahjuks ei olnud isiklikult võimalik osaleda messil „Maale elama”, sest olin seotud perekondliku tähtpäevaga. Maale elama asumise esimeseks tingimuseks on sobiva ja tasuva töökoha olemasolu. Lisaks töökohale on olulised lasteaia ja kooli olemasolu, heal tasemel välja ehitatud taristu jne. Kahjuks aga suletakse maal järjest enam koole ja maapiirkonnad tühjenevad inimestest  järjekindlalt.

Keskerakonna fraktsioon on Riigikogu selle koosseisu ajal andnud menetlusse 49 seaduse eelnõud, millest toetuse on saanud ainult üks ja sedagi osaliselt. Paljud nendest eelnõudest puudutasid ka maaelu ja elu võimalikkust maal. Vastuse sellele küsimusele peavad andma nii IRLi kui ka Reformierakonna saadikud, sest nemad juhivad riiki ja seda päris pika perioodi jooksul.

Kalvi Kõva (SDE): Viibisin möödunud nädala reedel ja laupäeval Riias, Balti riikide maaelukomisjonide kohtumisel. Kohtumisel allkirjastasime Läti ja Leedu kolleegidega ühise pöördumise Euroopa Komisjonile, mille sisu muuhulgas on ka suuremate vahendite suunamine maaelu elavdamiseks. Seega sellel toredal messil osaleda ei saanud. Praegu suurimaks ülesandeks ongi maa elukeskkonna parandamine ja põllumajandusele alternatiivsete töökohtade loomine. Mille muuga seda parandada saab, kui Euroopa rahaga? See ongi temaatika, mida kätkeb endas järgmine maaelu arengukava, mis piltlikult on meie töölaudadel.

Läbi aegade olen nii palju, kui minu võimuses on olnud, proovinud hoida ja arendada meie Võrumaad selliselt, et eeskätt meil endil oleks siin hea elada. Vältigem telefonioperaatorite stiili, kus liitujaile on suured boonused, pikaajalised kliendid aga unustatakse! Kui selline elustiil ja tase meeldib, siis, palun, avali süli olete oodatud siia kolima ning elama! Loomulikult peame seda, mis meil on, säravail silmil erinevates kanalites ja foorumites kõlava häälega kuulutama. Et elanike arv reaalselt omavalitsuses stabiilsena püsiks või tõuseks, tuleb tööd teha pidevalt, aastast aastasse, nagu on tehtud läbi aegade minu koduvallas Rõuges.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Inara Luigas (Demokraadid) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD