Võrumaa Teataja suhtles pikemalt ASi Barrus tegevjuhi Martti Korgiga, kes selgitas põhjusi, miks ettevõte pidi koondama ligi poolsada töötajat. Korgi jutust kõlaski peamine: ettevõtte konkurentsivõime on ohus, selle säilitamiseks tuli astuda äärmuslik samm.

Päev hiljem kordas sama Swedbank Eesti juht Olavi Lepp Delfi Ärilehele: uus majanduskriis on reaalselt osale ettevõtetele kohal, eelkõige tootmises, kus Eesti konkurentsivõime on ohus.

See kriis ei ole kaugeltki selline, mille elasime läbi pandeemiaajal. Siis oli ränga löögi all teenindussektor, turism, söögikohad ja meelelahutus. Ellu jäid need, kes totaalse sulgemise ajal oskasid leida uue väljundi. Näiteks toidu kaasamüük, mis aitas mõnelgi pubil-kohvikul pinnale jääda. Paraku oli palju neidki, kes panid uksed jäädavalt kinni.

Nüüd on kriis tootmise ja kaupade kallal ehk proovib oma raudhammast teises sektoris. Inflatsioon närib kõigi toolijalgu. Lepal on õigus, kui ta rõhutas, et küsimus on Eesti konkurentsivõimes riigina. Eesti eksport põhineb tootmisel ja ekspordil seisab ühiskonna jõukus.

Lepp ütles, et riik oleks pidanud aitama ettevõtetel energiakulusid katta, sest kõik teised riigid ümberringi toetavad ja mittetoetamisega on Eesti pannud oma ettevõtted nõrka positsiooni. Sama palve oli riigile ASi Barrus tegevjuhil: Stenbocki maja, te ju näete, mis toimub. Tulge ettevõtlusele appi!

See, et valitsus tootmise toetamisel pole valdavalt midagi otsustanud, on lühinägelik poliitika. Eesti tööstust ei tohi lasta allavett, seda peaksid mõistma kõik Toompeal esindatud erakonnad ja sinna pürgijad. Sestap peab erilise tähelepanuga uurima, mida valimiste tuhinas lubatakse Eesti tööstuse ja tootmise toetuseks.

Ei tohi unustada, et kui väljapääsmatu olukord sunnib tööstusettevõtteid lauskoondamistele ja lõpuks sulgemisele, siis järgmisel aastal neist firmadest uuesti elulooma ei ole. Kuigi väidetavalt olevat inflatsioon pidurdunud ja näitavat vähenemise tendentsi, jääb Eesti aastane näit siiski üle 20 protsendi.

Eraisikutega pidavat olema veel kõik korras. Rõhutame: veel. Energiatoetused on kahtlemata abiks, aga siingi tuleb teha tööd selles suunas, et tagada elektrile taskukohane hind. Elanikel on märkimisväärseid sääste, kui nende maht hakkab kiiresti vähenema, siis on kuri karjas.