Menu

.      

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse

  • Kirjutas BNS

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuvidele kohane karistusõiguslik kaitse ning tagada alaealise kahtlustatava, süüdistatava ja loovutusvahistuses oleva alaealise õiguste kaitse. Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses või muudes seotud kuritegudes.

Karistusseadustikus määratletakse Euroopa Liidu finantshuvid kui Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varad, tulud ja kulud. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Karistusseadustikku täiendatakse ka uue sättega Euroopa Liidu finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo kohta ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale. Rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära tõstetakse seadusega ühelt aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele ja tervisekontrollile vabaduse võtmisel ning tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega korrastatakse eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega eri ministeeriumid ja asutused, näiteks riigikontroll ja õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Seadusemuudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse põhiseadusliku institutsiooni valitsemisalale.

Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks Riigi Tugiteenuste Keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse, millega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus.

Nimetatud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil on vajalik õigusselguse huvides. Seadusmuudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust ühendusesisesel kauplemisel.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega ühtlustatakse keskkonnaloa menetlusnorme ja tagatakse keskkonnaõiguse süstemaatilisus.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega liidetakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa koosseisu ja korrastatakse õhukvaliteedi hindamise ning õhusaastelubadega seotud korda. Jäätmeseaduse muudatustega loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast. Samuti täpsustatakse lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada nii loa ja registreeringu taotleja kui ka nende andja töö- ja halduskoormust.

Maapõueseaduse muudatustega parandatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa ja muude maapõue valdkonna lubade rakendajasõbralikkust, lihtsustatakse lubade menetlust ja tunnistatakse kehtetuks ülemäära bürokraatlikud kohustused. Tööstusheite seaduse muudatustega viiakse keskkonnakompleksloa menetlus kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetluse nõuetega ja ühtlustatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitajale kohalduvaid nõudeid. Riigilõivuseaduses ajakohastatakse ja ühtlustatakse keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega tehakse eelarvesse vajalikud muudatused kinnitatud eelarveridade vahelises jaotuses. 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ja osa rahastamisvajadusi on vahepeal muutunud. Kokku tehakse seadusega 2019. aasta riigieelarves 78 muudatust. Õiguskantsler, riigikontroll ning haridus- ja teadusministeerium muudatusettepanekuid ei esitanud.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud esitati rahandusministeeriumile augustis. Seadus ei kajasta muudatusi, mida on võimalik teha ministri või valitsuse korraldusega. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige.

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse.

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse, millega vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut. Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse, mille eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.

Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks valitsuse esitatud riigikogu otsuse "Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine". Otsusega kiidetakse heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne. See koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2018. aasta lõpu seisuga varasid kokku 16,07 miljardi euro väärtuses. Varad tervikuna kasvasid aastaga 668,7 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2018. aasta lõpus 8,82 miljardi euroni, mis on 860,1 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 3,08 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 2,65 miljardit eurot. 2018. aastal oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujäägis, moodustades statistikaameti andmete kohaselt 0,6 protsenti SKP-st ehk 142 miljonit eurot. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal puudujäägis 1,5 protsenti sisemajandusekoguproduktist. Riigieelarve seaduste täitmises riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Samuti võimaldab see riigikogul kontrollida valitsuse tegevust ning anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal. Koondaruandega esitab valitsus riigikogule ka vajaliku informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi on koondaruande eesmärk tagada valitsus- ja avaliku sektori aruandluse asjus rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajalik informatsioon.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD