Terviseamet ja tervisekassa valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendust; uue mudeli eesmärk on paigutada kiirabibrigaadid senisest paremini tegeliku vajaduse järgi, tuua abi inimestele lähemale ning vähendada piirkondlikke erinevusi kiirabiteenuse kättesaadavuses.
„Uue paiknemismudeli keskne põhimõte on lihtne: kiirabi peab paiknema seal, kus inimesed elavad ja kus abi kõige sagedamini vajatakse,“ ütles terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimers.
Ta lisas, et seetõttu suureneb kiirabibaaside arv ning teenus liigub mitmes piirkonnas inimestele lähemale.
Kiirabivõrgu uuenduse eesmärk on vähendada piirkondlikke erinevusi abi kättesaadavuses. Uue võrgumudeli koostamisel arvestatakse rahvastiku paiknemist, kiirabikutsete koormust, vahemaid, seniseid kohalejõudmise aegu ja piirkondlikke eripärasid.
„Patsiendi jaoks on kõige olulisem, et vajalik abi oleks kiiresti kättesaadav sõltumata tema elukohast. Selle saavutamiseks peame vaatama kiirabivõrku tervikuna – baaside paiknemist, brigaadide koosseisu, päevast ja öist koormust ning erivõimekusi,“ ütles Reimers.
2028. aasta võrgumudelis lisanduvad kiirabibaasid kõigis neljas regioonis. Uute baaside asukohad valitakse selle järgi, kus need parandavad abi kättesaadavust kõige enam, arvestades vahemaid, rahvastiku paiknemist, kutsekoormust ja seniseid kohalejõudmise aegu.
Kiirabi koormus ei jagune ööpäeva jooksul võrdselt. 2025. aastal toimus 64 protsenti kiirabikutsetest päeval ja 36 protsenti öösel. Seetõttu eristatakse uues mudelis senisest selgemalt päevast ja öist brigaadivõrku.
Uue mudeliga on päevane brigaadivõrk suurem, sest päevasel ajal toimub enamik väljakutseid. Öine võrk on seega väiksem, kuid säilitab valmisoleku osutada abi kogu Eestis.
Kiirabivõrgu uuendamisega säilib Eestis meditsiiniline kiirabi. Kiirabibrigaadi juhib ka edaspidi tervishoiutöötaja, õde või arst, ning kiirabiteenus jääb tervishoiuteenuseks.
Uues võrgumudelis on kavandatud valdavalt kaheliikmelised brigaadid, kuid piirkondades ja olukordades, kus selleks on vajadus, jätkavad tööd ka kolmeliikmelised brigaadid. Tegemist on paindlikuma paiknemis- ja töökorraldusega, mis võimaldab kiirabibrigaade paigutada inimestele lähemale ning katta paremini piirkondi, kus senine võrk ei taga piisavalt ühtlast kättesaadavust.
Tõsisemate juhtumite puhul on planeeritud brigaade toetama reanimobiilid ning igasse piirkonda lisanduvad arstliku toe brigaadid.
Uues mudelis on eraldi arvestatud kiirabivõrgu erivõimekustega. Kogu Eestit on kavandatud katma nelja piirkonda jaotatud välijuhid, esmase abi brigaadid, arstliku toetuse brigaadid ja reanimobiilid. Need toetavad igapäevaseid kiirabibrigaade raskemates seisundis patsientide, suurema koormuse ja keerulisemate sündmuste korral.
Esmase abi brigaadidel on oluline roll väikesaartel, kus püsiva täismahulise kiirabibrigaadi hoidmine ei ole rahvastiku paiknemist ja kutsekoormust arvestades otstarbekas. Kohapealne brigaad saab alustada abi andmist enne täiendava kiirabiressursi saabumist või patsiendi transportimist.
See on eriti oluline piirkondades, kus ilmastik, geograafilised tingimused või transpordiühendused võivad mõjutada abi kohalejõudmise aega.
Arstliku toetuse brigaadide lisandumine regioonidesse aitab ühtlustada teenuse kvaliteeti ja parandada keerulisemate juhtumite käsitlemist kogu Eestis. Arstlik kompetents ei koondu üksnes suurematesse keskustesse, vaid muutub piirkondlikult paindlikumalt kasutatavaks. Täiendavalt jätkuvad ka kiirabibrigaadide tööks mõeldud telemeditsiinilise toe ning e-kiirabi arendused, mis aitavad tagada ühtse kiirabiteenuse osutamist üle Eesti.
2028. aasta võrgumudel on samm selle poole, et Eesti kiirabiteenus oleks paremini kättesaadav, piirkonniti tasakaalustatum ja vastaks täpsemalt inimeste tegelikule abivajadusele.
Seoses kiirabivõrgu uuendamisega plaanib Tervisekassa uute kiirabi rahastamise lepingute sõlmimiseks kuulutada välja avaliku konkursi hiljemalt selle aasta 30. septembriks. See tagab kiirabiteenuse osutajatele ettevalmitusaja uuenenud põhimõtetel kiirabiteenuse osutamiseks.
Seni kehtivad lepingud kiirabiteenuse osutamiseks kuni 2027. aasta 31. detsembrini. Kehtivate kiirabi rahastamise lepingute pikendamise eesmärk on tagada kiirabi kui elutähtsa teenuse tõrgeteta osutamine kuni uute kiirabi rahastamise lepingute kehtima hakkamiseni.
„Soovime olla konkursi ettevalmistamisel ja korraldamisel võimalikult läbipaistvad ning oleme selleks kaasanud protsessi kiirabiteenuse osutamisega seotud osapooli. Oleme tänaseks osapooltelt saanud ettepanekuid ja tagasisidet nii konkursi põhimõtetele kui ka hindamisalustele. Kogutud tagasiside osas toimuvad nüüd arutelud Tervisekassa siseselt, sealhulgas kaasates ka kiirabi juhtrühma, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad. Võimalusel arvestatakse esitatud ettepanekuid ja viiakse sisse muudatused, misjärel esitatakse hindamisalused kinnitamiseks Tervisekassa nõukogule,“ ütles Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Borissov.
