Statistikaameti andmetel müüdi mullu kalamarja veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.
Ühtlasi müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus viis protsenti.
Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on nüüd viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30 protsenti võrra ja oli üle kaheksa euro,“ selgitas Kardakov.
Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli, mis moodustas 87 protsenti kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 6,9 miljonit eurot.
Kardakov tõi välja, et kalamarja müük oli mullu Eestis läbi aegade suurim. „Kalamarja turustati 2024. aastal 21 tonni ehk ligi kaks korda enam kui aasta varem. See ületab veidi ka senist rekordkogust 2021. aastal. Rahalises väärtuses müüdi kalamarja ligi 680 000 euro eest, seejuures keskmine kilogrammi hind jäi võrreldes varasema aastaga 11 protsenti madalamaks,“ lisas ta.
Harilikku jõevähki turustati mullu 0,5 tonni ehk peaaegu sama palju kui 2023. aastal, 17 000 euro väärtuses. Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi, valgeamuuri ja teisi.
