Tervise Arengu Instituudi (TAI) raseduse infosüsteemi ja surma põhjuste registri kolmapäeval avaldatud andmetel sündis Eestis 2024.aastal kokku 9543 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1226 lapse võrra vähem, ning suri 15 530 inimest, mida on 236 võrra vähem kui aasta varem.
Erinevuse statistikaameti andmetest tingib asjaolu, et raseduse infosüsteem ja surma põhjuste register koguvad andmeid kõikide Eestis territooriumil toimunud sündide ja surmade kohta, olenemata isiku elukohariigist. Andmetes ei kajastu välisriigis sündinud ja üldjuhul ka välisriikides surnud Eesti alalise elukohaga isikute andmed.
Kokku sünnitas eelmisel aastal 9404 naist, mis on 2023. aastaga võrreldes 1227 naist vähem. 9266 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 137 ning ühel korral sündisid kolmikud. Kunstliku viljastamise abil sündis 647 last ehk 6,8 protsenti sündinud lastest.
Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 9392 naise elukohariigiks Eesti, 12 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid ehk raseduskestusega alla 37 nädala sünnitusi oli 460, neist omakorda 126 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,9 protsenti.
„Surnult sündis 20 last, kes moodustas 0,2 protsenti kõikidest sündidest. Imikusurmade arv vähenes 19-st 12-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta langes 1,77-lt 1,26-le, mis on kõige aegade madalaim näitaja ning üks madalaimaid Euroopas. Nende näitajate taga on heal tasemel naiste rasedusaegne jälgimine ämmaemandate ja naistearstide poolt, kvaliteetne sünnitusabi ning riskisünnitajate suunamine kõrgema etapi haiglatesse, kus on kaasaegsed võimalused kriitilises seisundis vastsündinute raviks,“ selgitas TAI raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.
Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2024. aastal 3512 grammi ja keskmine sünnipikkus 51 sentimeetrit. Ajavahemikul 1992–2024 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 77 grammi võrra – 1992. aastal oli see 3435 grammi, 2024. aastal 3512 grammi.
Elussündide arv 1000 fertiilses eas ehk 15–49-aastaste naise kohta oli 32,2, mis on võrreldes eelneva aastaga langenud: 2023. aastal oli vastav näitaja 36,5.
12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 9485 last, 57 last sündis assisteeritud kodusünnitustel.
Loomulikul teel sünnitas 6758 naist, vaakum- ja tangsünnitusi oli 644 ning keisrilõikeid tehti 2002 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 626 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,3 protsenti.
Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt tõusnud. Ajavahemikul 1992–2024 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,7 ja 33,5 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Võrreldes 2023. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 236 võrra väiksem.
Surmade arv vähenes peamiselt vereringeelundite haigustest (-278) ja COVID-19 (-182) põhjustatud surmade arvelt.
Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 2857 meest ja 4365 naist.
Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3508 inimest, täpsemalt 1870 meest ja 1638 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 917 inimest, sh 657 meest ja 260 naist.
Covidisse suri eelmisel aastal 128 inimest, mis on üle kahe korra kõrgem grippi surnud isikute arvust, mis oli 56.
Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 39 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv kasvas 117 võrra.
Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv ja otseselt alkoholist tingitud surmade arv püsib endisel kõrge
Otsesel alkoholist tingitud surmade arv püsis stabiilsena – 630 juhtu. Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv vähenes 113-lt 100-le.
„Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega. Kokku 42 protsenti narkootikumidega seotud üledoosi surmadest on tingutud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide ja nitaseenide, tarvitamisest. Ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosisurmad on jäänud endiselt kõrgele tasemele (n=16). Kuigi narkootikumidest tingitud surmad on küll natuke vähenenud võrreldes eelmise aastaga, on need siiski väikese Eesti jaoks liiga kõrgel tasemel. Eriti kurvaks teeb asjaolu, et 11 neist surmajuhtudest on vanuses 16─24,“ selgitas TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.
Lisaks laekusid surma põhjuste registrisse 54 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed, mida ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.
Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal surma põhjuste registris vastavalt WHO juhistele. Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem, näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid või muu. Siis saadetakse tervise infosüsteemi uus surma põhjuse teatise dokument.
Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.
Surma põhjuste registri andmed 2024. aastal surnute surmapõhjuste kohta ning sündide ja raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis, täiendavad meditsiinilised andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 26. juunil.
