EESTI ELU

61 protsenti töötajatest tahaks neljapäevast töönädalat

 FOTO: pixabay

Hiljuti läbiviidud rahvusvahelisest Manpoweri uuringust selgus, et 61 protsenti töötajatest tahaks neljapäevast töönädalat, tingimusel, et nende sissetulek sellest ei muutu.

Samas on 17 protsenti töötajatest huvitatud ka sellisest neljapäevasest töönädalast, mis tähendaks küll vähem palka, aga selle kõrval ka paremat tasakaalu töö ja isikliku elu vahel, teatas Manpower.

Manpoweri äriarendusjuht Kirke Altrovi sõnul on uuringu peamine järeldus see, et inimesi ei sütita sugugi samad asjad, mis teeb tööandjate elu keeruliseks. "See, mis motiveerib üht, ei motiveeri teist, seega liigub tööelu motivatsioonipakett üha rohkem personaliseerituse suunas. Edukamad on need tööandjad, kes leiavad iga töötaja puhul üles õiged nupud, mida vajutada. Üldised loosungid – meil on neljapäevane töönädal või meil saab tasuta lõunat – küll toimivad, aga lühiajaliselt," tõdes Altrov.

Uuringu kohaselt läheb 92 protsendile inimestele enim korda paindlikkus. 61 protsenti töötajatest usub, et suudab töised eesmärgid saavutada neljapäevase töönädalaga, 38 protsenti töötajatest tahab määrata oma tööaja alguse ja lõpu aega ise. 37 protsenti töötajatest aga soovib töötada enda valitud asukohas, seejuures on vähem kui 10 protsenti neid, kes tahavad töötada ainult kontoris või kodus.

Uuringust selgus ka, et klassikaline tööaeg, 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, hakkab ammenduma. Sealjuures leidisid töötajad, et suudavad olla efektiivsemad kui neil on töö tegemiseks selgelt paika pandud eesmärk, mitte kinde tööaeg. Kui varem oli tükitöö levinud vaid tootmises või ehituses, siis üha enam tahavad sarnasel alusel teha tööd ka teiste valdkondade spetsialistid.

Enam kui 5000 palgatöötaja intervjuusid hõlmanud ManpowerGroupi uuringus otsiti vastust küsimusele, mis tööl käivaid inimesi motiveerib ja mida nad oma tööandjatelt ootavad. Töötajate soovid olid eelkõige seotud paindlikkuse, organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri, õppimis- ja arenguvõimalustega, aga üha rohkem ka pereelu ühitamise ja läbipõlemise ennetamisega.

Eesti perede keskmine suurus on kasvanud

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49 protsenti on kaheliikmelised - eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Pixabay

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49 protsenti on kaheliikmelised - eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud.

Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45 protsenti perekondadest ning Eesti elanikest 16 protsenti elab üksi. 

Kui perekondi on Eestis kokku 341 995, siis ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem, kokku 561 655.

Rõuge priitahtlikud pritsimehed panevad nurgakivi uuele päästehoonele

FOTO: Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed

MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed allkirjastas kesksuvel ehitusettevõttega Semuehitus esimese ehitusetapi lepingu Rõugesse uue depoo rajamiseks ning praeguseks käib ehitamine juba mitmendat kuud ja hoone vundament on valmis.

Reedel kell 18 tähistatakse Rõuge alevikus Tehnika tänava ehitusplatsil depoohoone ehitamise algust nurgakivi panekuga. Vabatahtlike päästedepoo esimene etapp valmib 2024. aasta alguseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD