EESTI ELU
Valitsus otsustas rahandusministeeriumi ettepanekul mitte toetada riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõud langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradele.
Lisaks soovisid eelnõu algatajad langetada eriotstarbelise diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisimäärasid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ministeerium soovitas eelnõud mitte toetada, kuna leiab, et elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diislikütuse kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024 on optimaalne leevendus.
Praegu on riigi kulutused märkimisväärselt suurenenud, märkis ministeerium. Kui samaaegselt vähendada oluliselt ja püsivalt kütuseaktsiisi, tooks see vältimatult kaasa vajaduse leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas, mida eelnõu koostaja pole välja pakkunud.
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul jõuab palgasaaja ostujõud praeguste prognooside järgi eelmise aasta tasemele alles 2026. aastal.
"Palgakasv kiirenes teises kvartalis 10 protsendini. Palgakasv oli viimati kahekohaline enne viimast suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal," kommenteeris Elmik pressiteates.
Keskmine palk tõusis tema sõnul suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. "Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve. Keskmine palk suurenes märgatavalt ka tööstuses, kus on käibe kasv seni samuti tugev olnud," tõi ökonomist välja.
Hinnad tõusid palkadest aga kaks korda kiiremini. "Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses," märkis Elmik.
Palgakasvu taga on tema hinnangul ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme langust nii kiire hinnatõusu tõttu.
"Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on töötukassa kaudu töö leidnud ligi 4000 sõjapõgenikku. Rakendust otsib veel 5000 ukrainlast," nentis Elmik.
Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7,5 protsendini.
"Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra. Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Sellele aitab kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus," lisas ökonomist.
- Ehitusmaht pöördus teises kvartalis 1,4 protsendiga langusesse
- Valitsus kinnitas edasise tegevuse Venemaa isoleerimiseks
- Viies maakonnas algab reedel lemmikloomade tasuta vaktsineerimine
- Enim tekitab liikluses probleeme eri tempodes liikumine
- Valitsus kiitis heaks elektri universaalteenuse eelnõu
- 42 protsendi arvates peaks Eestis olema rohkem naisettevõtjaid
- Omavalitsuste kaudu maksti peredele energiahüvitist kokku ligi 15 miljonit eurot
- Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot
- Võrumaa keskraamatukogu hange kukkus tehnilistel põhjustel läbi
- Perearstid: just nüüd on õige aeg vaktsineerida
- Taisto Liinid lõpetas esmaspäevast enamuse kaugliinide teenindamise
- Vaktsiinikahjusid on hüvitatud vaid seitsmele taotlejale
- Uute firmade registreerimine vähenes ja pankrottide arv kasvas EL-is
- Euribori tõus mõjutab ka korterelamute renoveerimislaene
- FOTOD Selgusid haridusprogrammi "Ettevõtlik kool" Võrumaa parimad
- Taasiseseisvumispäevale eelnevat tööpäeva ei lühendata
- FOTOD Vaabina kortermaja ümbritsevad lummavad lillepeenrad
- Eestit tabasid ulatuslikud küberrünnakud
- Kolmapäeval tõuseb elektri börsihind rekordilise 682,05 euroni
- Haiglaravil on 136 koroonahaiget
- Ka teised elektrimüüjad plaanivad hakata pakkuma universaalteenust
- Tulumaksuvabamiinimumi tõus viib riigieelarvest ligikaudu 80 miljonit
- Elektri hinna tõttu tõstetakse veeteenuse hinda
- Bolt alandab tõukerataste piirkiirust
- Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele
- SEB selle aasta sügisest uusi õppelaene ei väljasta
- Luminor palub olla valvas võimalike armupettuste osas
- Võru linn müüb enampakkumistel 15 kinnistut
- Vähempakkumise tulemusel lisandub lähiaastatel turule 540 GWh roheelektrit
- Ohusireenide asukohtade esialgne valik on olemas
- Sõda ja energiakriis on segi paisanud puiduturu
- Pakutavad palgad kasvasid 2022. aasta esimeses pooles 9%
- Koroonaajal on enim lisandunud tarkvaraarendajaid
- Erakondade reitingud: SDE möödus Eesti 200-st ja Isamaast
- Kohvi nautlemise kunst: milline röst on see õige?
%20vaike%20werrone%20kool%20Foto_Aigar%20Nagel.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/20/Terve Pere Aed (14) vaike werrone kool Foto_Aigar Nagel.jpg?width=2200&height=1467)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/24/Obinitsa palliplatsi talgud (3).jpg?width=1080&height=810)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/23/Paastjate ja kiirabitootajate koostoo (13).jpg?width=2023&height=1349)
%20vaike%20werrone%20kool%20Foto_Aigar%20Nagel.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/20/Terve Pere Aed (5) vaike werrone kool Foto_Aigar Nagel.jpg?width=2200&height=1467)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/18/Voru Club Taru poles kuur (1).jpg?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/05/pommiahvardus voru kesklinna kool (3).jpg?width=2023&height=1138)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Ukraina tuumaelektrijaama katastroof Eestit ei ohustaks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Vene agressorite poolt sisuliselt sõjaväebaasiks muudetud Euroopa suurimas tuumaelektrijaamas Zaporižžjas toimuv Eesti ekspertide hinnangul meid otseselt ei ohusta, sest ohu allikas on piisavalt kaugel, kirjutab Postimees.
Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar kinnitas Postimehele, et ükskõik mis ka Ukraina tuumajaamades ei juhtu, saab Eesti rahvusvaheliste kanalite kaudu sellest kohe teada. «Igasugustest tuumajaamades toimuvatest intsidentidest saab keskkonnaamet teada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastava infovahetusplatvormi USIE (Unified System of Information Exchange in Incidents and Emergencies) kaudu ja läbi Euroopa Komisjoni analoogse platvormi ECURIE (European Community Urgent Radiological Information Exchange),» selgitas Puskar. Kui midagi peaks juhtuma, saadakse teateid ka otse Ukraina vastavatelt ametkondadelt.