Lastekaitse Liit tegi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et vanemapuhkuselt naasnud väikelaste vanematele tehtaks haigus- ja hooldushüvitise arvestamine senisest õiglasemaks.

Lastekaitse Liit peab vajalikuks parandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult.

Lastekaitse Liit leiab, et praegu kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. „Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on töötasu alammäär. Lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi,” kirjutas Eesti Lastekaitse Liidu juhatuse liige Varje Ojala sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole.

Lastekaitse Liit tõi välja, et statistika kohaselt haigestuvad lapsed kõige rohkem esimestel lasteaia aastatel, mis tähendab, et haiguslehtede võtmise vajadus on siis suurim. Haigekassa andmed näitavad, et ligi pooled haiguslehed võetakse just 2-4-aastaste laste hooldamiseks, mis üle pooltel juhtudel makstakse alammääras või alla selle.

„Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kus puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem,” märkis Ojala.

Samas tuleb tema sõnul arvestada ka ahelreaktsiooniga, see tähendab, et kui väikelaps on pidevalt haige, on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga.