Selle aasta augusti lõpu seisuga on perearsti nõuandetelefonile helistatud 335 755 korda,  mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11 837 kõnet rohkem.

Nõuandetelefonile helistatakse kõige sagedamini nädalavahetustel, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Kõnede hulk suureneb juba reedese päeva jooksul ja püsib kõrge ka peale nädalavahetust. Kui nädala sees jääb kõnede arv umbes 1000-1200 juurde, siis nädalavahetusel kerkib see 2000 kõneni päevas. 

 “Meie nõustajate jaoks on tegemist juba mitmeaastase maratoniga koroonaviiruse taustal,” märkis perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk. "Tahame abistada kõiki pöördujaid nii COVID-19 küsimustes kui teiste tervismuredega, mis ei ole kuhugi kadunud" lisas Kukk.

Kui enne COVID-19 pandeemiat oli nõuandetelefonile peamise helistaja profiiliks üle 60 aastane naine, siis nüüd jaotuvad kõned kõigi vanuserühmade vahel üsna võrdselt. Samuti on helistajate seas suurenenud meeste osakaal.

Levinumad mured, millega nõuandetelefonile pöördutakse, on seotud COVID-19 ja teiste viirushaigustega ning nende sümptomite leevendamisega. Samuti teevad inimestele muret krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja pisivigastused.

Perearsti nõuandetelefon pakub isikustatud nõustamist, mida on esimesel poolaastal kasutatud üle 5300 korra ehk kogu kõnede hulgast 1,6 protsenti. 

 ”Isikustatud konsultatsioonile pöördub enamasti tööealine inimene töövõimetus lehe avamise märke või retsepti pikendamise sooviga. Oluline on teada, et retseptide pikendamist ja töövõimetuslehe avamise märkmeid saab nõuandetelefoni kaudu lasta teha puhkepäeviti ja riigipühadel, kui perearst pole kättesaadav,“ selgitab teenindusjuht.