EESTI ELU

Statistika: milliseid telefone koolilastele tegelikult osteti?

FOTO: VT

Iga uue õppeaasta eel soovitavad eksperdid koolilastele kõige paremini sobivaid telefone. Tele2 võttis kokku, millised kujunesid tänavu tegelikkuses kõike popimateks valikuteks koolijütsidele.

„Meie soovitus lapsevanematele oli otsida koolilapse telefoni valikul tasakaalu ratsionaalse valiku ja lapse soovide vahel. Kooliminejatele sobib esimeseks telefoniks hästi 200 euro ringis maksev nutitelefon, kogenumatele ja kohusetundlikumatele noortele telefonikasutajatele võib vaadata juba veidi kallimaid ja võimekamaid mudeleid,“ rääkis Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema.

Seema soovitas kooliteed alustavale lapsele tänavusest telefonisortimendist näiteks Samsung Galaxy J3 2016 ja Huawei Y5 II mudeleid, mida iseloomustavad taskukohane hind, piisavalt võimekas aku ja asjalik kaamera.

„Selle sügise kogemus näitas, et poes juhib telefoniostu laps ise, kellel on enamasti üsna selge arusaam, millist mudelit ta tahab. Üha enam näeme, et kodus on küll eelnevalt pandud paika hinnaraamid, millega ka lapse arvestab, ent enamikel juhtudel koolilaps saab selle telefoni, mida ta soovinud on,“ rääkis Seema ja pidas harvemaks juhuseid, kus vanemal õnnestub suunata lapse valikut enda välja vaadatud mudeli suunas.

Tele2 augustikuu ja septembri esimese nädala müügistatistika kohaselt kujunesid selle sügise koolilaste hitt-telefonideks neli Samsungi ja Huawei mudelit. Müüduim neist oli Tele2-s Samsung Galaxy J5 2016, mida osteti viie nädalaga üle tuhande telefoni.

“Tegu on odavamast J3 mudelist veidi suurema ekraani ja mälumahu, vastupidavama aku ning parema kaameraga telefoniga, mille suur populaarsus näitab, et õpilastele telefoni soetamisel on vanemad valmis pigem 30-50 eurot rohkem maksma, et võimaldada lapsele võimekam telefon,” lausus Seema.

Huawei mudelivalikust osutusid koolilaste seas populaarseks valikuks ülisoodne Huawei Y5 II ning ning veidi kallim Huawei P9 Lite, mille edule aitas Seema sõnul kaasa koolieelne kampaaniapakkumine ja võimalus saada ostuga kingiks kaasa aktiivsusmonitor.

„Populaarseimaks osutunud telefonide ühisnimetajaks on 110-240 euro vahemikku jääv taskukohane hind, mis on heas kooskõlas telefoni kvaliteedi ja funktsionaalsusega. Nimetatud telefone võib koolilastele tõepoolest heaks valikuks lugeda, kuna need kõik võimaldavad ajada taga Pokemone, teha 8-13 megapikslise kaameraga kvaliteetseid pilte ja jagada neid hõlpsasti internetis,“ lausus Seema.

Augusti- ja septembrikuu top 10 müüduimad telefonid Tele2-s:

  1. Samsung Galaxy J5 2016
  2. Huawei Y5 II
  3. Huawei P9 Lite
  4. Samsung Galaxy J3 2016
  5. Huawei P8 Lite

 

Tahvelarvutitest otsustati enim Samsung Galaxy Tab A 10.1, Lenovo Yoga3 X50L ja Huawei MediaPad T1 kauks.

 

“Kui Samsungi tänavune mudel oli müügiedetabeli tipus ka varasematel kuudel, siis koolilastele mõeldes kasvas sügise eel oluliselt Lenovo tahvli müük, mis on Samsungist ligi 100 euro võrra soodsam. Tahvli valikul on hind olulisem argument, kuna tahvelarvutite sortiment ei ole nii lai ning nende näitajad on küllaltki võrreldavad,” kommenteeris Seema.

Uuest aastast saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmaskordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest.

„Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tegemist on „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33.s riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017.

USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt.

Asjatundja annab nõu: mida teha telefoni kadumise või varguse korral?

FOTO: Aigar Nagel

Poole aastaga on Tele2 võrgus telefoni kadumise või varguse tõttu suletud 2442 numbrit ja musta nimekirja kantud 104 mobiili. Tele2 klienditeenindusdirektor annab nõu, mida nutiseadme kadumise korral teha tuleks. 

„Mõistagi tekitab telefoni kadumine rahalist kahju, ent tänapäeval, mil praktiliselt kõik igapäevategevused on telefonis, kaotame oluliselt rohkem emotsionaalselt ­­­– jääme ilma enda andmetest ning juhul, kui võõras pääseb ligi meie fotodele, kontodele või märkmetele, oleme kaotanud ka enda privaatsuse,“ sõnas Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov.

„Sestap on seadme kaotamisel oluline tegutseda kiiresti ning anda endast maksimum, et isiklikud andmed saaksid kaitstud ning emotsionaalne kahju, mis telefoni kaotamisega kaasneks, oleks võimalikult väike,“ lisas ta.

Positsioneeri Google’is või iCloudis

Esmalt tuleks teha kõik võimalik, et telefon üles leida. „Kui telefon on sisse lülitatud, aku peab vastu ja andmeside või GPS on sees, ei tohiks telefoni leidmine probleeme valmistada, sest seda saab positsioneerida,“ ütles Seliov ning lisas, et Android-telefonide kasutajad saavad seda teha Google’i veebikeskkonnas, iOS-i kasutajad aga iCloudis.

Kui telefoni ka positsioneerides ei õnnestu leida, võiks Seliovi sõnul mõelda telefoni lukustamisele, et võõras selle sisule ligi ei pääseks – Google’is ja iCloud’is saab lukustuskuva asendada vabalt valitud parooliga, millele võib juurde lisada sõnumi ja näiteks mõne lähedase telefoninumbri, et leidja teaks, kellega ühendust võtta.

Kartuse korral, et leidjal on seadmega kurjad plaanid, saab sealsamas kustutada kogu telefoni sisu ehk lähtestada selle tehaseseadetele. „Seda sammu tuleks juba pikemalt kaaluda, sest pärast algseadete taastamist pole telefoni võimalik positsioneerida ega eemalt juhtida,“ tõdes Seliov.

Võta ühendust mobiilioperaatoriga

Kui telefoni pole paari tunni jooksul leitud, oleks mõistlik kontakteeruda enda mobiilioperaatoriga ning väljaminevad kõned ja SMS-id keelata. „See aitab vältida olukorda, kus telefoni kuritarvitatakse ja kliendile üüratult suur arve tekitatakse. Samas ei kohusta see millekski ja keelust on igal ajahetkel võimalik loobuda,“ toonitas Seliov.

Kui keegi telefonile ka pärast mitmekordset helistamist ei vasta või on teada, et telefon on varastatud, tuleks operaatori juures sulgeda enda SIM-kaart. „Soovitan see samm koheselt astuda siis, kui telefon läheb kaotsi välismaal, kuna seal tuleb tasuda ka vastuvõetavate kõnede eest,“ soovitas ta ja lisas, et võõrastesse kätesse sattumise tõttu suletakse Tele2 võrgus igal kuul keskmiselt 407 numbrit.

Viimase abinõuna võib lisada telefoni nn musta nimekirja, mille tulemusena suletakse seade IMEI koodi alusel kõigi Eesti mobiilsideoperaatorite võrkudes. „Seadme sulgemiseks ja avamiseks tuleb tõestada omandisuhet. Kõige olulisem on aga silmas pidada, et kui seade on kord blacklist’i lisatud, ei saa politsei enam seadme leidmisel abiks olla,“ tõdes Seliov.

Seadme positsioneerimine, tehaseseadete taastamine, SIM-kaardi või IMEI-koodi sulgemine on Seliovi hinnangul kokkuvõttes siiski niiöelda tulekustutusmeetodid, ent tulekahju ennetamiseks võiksid kõik telefoniomanikud alustada kohe kõigi seadme turvameetmete, eeskätt ekraaniluku ja omanikul telefoni asukohta tuvastada võimaldava funktsiooni sisselülitamisest.


 


 

LOE VEEL

JUHTKIRI 2 = 3

02-09-2025


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD