Pärnus 18. ja 19. augustil toimunud üleriigiliselt Naiskodukaitse (NKK) side- ja staabieriala võistluselt naasis esikohaga Võrumaa esindus, teiseks jäi Sakala ning kolmandaks Tallinna ringkond.

Kaheksandat korda toimunud side- ja staabierialavõistluse korraldas NKK Pärnumaa ringkond, 20 kilomeetrisele rajale läks 12 võistkonda. Kontrollpunkte oli 14, neljaliikmelised võistkonnad lahendasid neis ülesandeid, näiteks taastasid välitingimustes raadioside, kirjutasid pimekirjas teksti, edastasid üle veetakistuse helisignaaliga morsetähestikus sõnumi, suusatasid liival, lasksid vibu. Kui võistkond jõudis kontrollpunkti pärast ettenähtud ülesande algusaega, ei lubatud nelikut võistlusjuhendist lähtudes ülesannet täitma ning kirja läksid karistuspunktid. Võistkonnad said endale Pärnu topograafilise kaardi, mobiiltelefonide ja nutikellade kasutamine oli keelatud.

Võistlus avati Kaitseliidu Pärnumaa maleva alal Eametsas reede hilisõhtul ja start anti laupäeva teisel öötunnil. Esikoha saanud Võrumaa võistkond näis lähtuvat ringkonna laulu „Võrumaa naiste veri ei värise” sõnadest, sest ringkonna instruktori Ruth Maadla ja liikme Maie Vumba sõnade kohaselt oli rada oma kontrollpunktidega hästi üles ehitatud, kaasa antud kaart arusaadav ja võistlusformaat paras.

„Rõõm on kindlasti suur, aga kinnituse sai tõsiasi, et kui rajal on lõbus ja meeskonnal on tore olla, siis kipuvadki võidud tulema,” sõnas Vumba, kui ta oli tiimikaaslastega vastu võtnud esikoha medalid ja meened. 

Sakala ringkonna esinaine Jane Särg on käinud Pärnuga kokku viiel side- ja staabierialavõistlusel. Seekordse plussina nimetas ta seda, et kontrollpunktide läbimise ajad olid hästi paigas, võistkonnad jõudsid tagasi enam-vähem ühel ajal ja polnud vaja tunde kellegi järel oodata. 

Sakala ringkonna aseesinaine Tiiu Sommer rääkis, et talle pakkus enda proovile paneku kõrval huvi, kuidas on ülesanne üles ehitatud, juhend sõnastatud ning kuidas neist ühte moodi aru saada. Mõnelgi juhul nad kahtlesid, kas lahendus saab olla nii lihtne ning hakkasid üle genereerima, sest ollakse harjunud keeruliselt mõtlema.

Side- ja staabieriala võistluse peakorraldaja, NKK Pärnumaa ringkonnas side- ja staabierialagrupi juht Kairi Tilsen ütles, et Võrumaa võistkond oli tugev erialateadmiste poolest, aga kindlasti ka tiimina, sest sellel võistlusel olid määravad teadmised ja taibukus. „Võistlema tulles ongi peamine, et kõike tehakse ühiselt ja rõõmuga, üksteist toetades,” avas Tilsen võidu tagamaid.

Üleriigilise võistluse ettevalmistamine algas Pärnumaa ringkonnas jaanuarist, toimkond kaasas abiks Kaitseliidu ning Noored Kotkad ja Kodutütred, kes olid abiks kontrollpunktides. „Vaatamata sellele, et võistlus toimus suhteliselt lühikese aja vältel ja ka öötundidel, olen kuulnud palju positiivseid sõnu, aga me loeme võistkondade tagasisidet, mida nad andsid meie kontrollpuntide ja korralduse kohta,” mainis Tilsen võistluse lõpetamise järel.

Naiskodukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ning laiemalt kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisse. Igal liikmel on kindel roll kriisi- ja sõjaajal. Naiskodukaitsjad saavad osaleda sõjalises riigikaitses, kuuludes Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3800 liiget.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) jõudis esimese tehinguni hoonestatud kinnistu omandamiseks Nursipalus, kus tehingu suurus koos kõigi hüvitistega kujunes turuväärtusest pea viis korda suuremaks.

Esimese elamutehingu summaks on ligi pool miljonit eurot.

„Oleme riigiga kokkuleppele jõudnud perele väga tänulikud ostutehinguni jõudmise eest. Kindlasti ei olnud see otsus lihtne, ent seda olulisem on teadmine, et riigikaitse tugevdamise vaates on tegemist tähtsa otsusega, kuivõrd Nursipalu harjutusvälja laiendamine aitab kaasa kogu Eesti kaitsevõime suurendamisele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Täiendava hüvitisena kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest sisaldab tehing ka 20 protsenti motivatsioonitasu ja 10 protsenti lisatasu, sest see puudutab eluhoonet. Lisaks kehtib riigile kinnisvara müües tulumaksuvabastus.

„Meil ei ole kuidagi võimalik koduõue emotsionaalselt väärtust hüvitada, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et üleminek uuele elukorraldusele oleks sujuv ja taastuks võimalikult lähedane olukord, mis oli enne tehingut,“ rääkis Pevkur.

Hüvitisväärtus määratakse individuaalselt hindamise käigus ja kui palju kõigi hüvitiste suurus lõpuks turuväärtust ületab, selgub iga kinnistu puhul eraldi.

„Oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida ka teiste kinnistu omanikega sobiv lahendus. Viimase 20 aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste arendamisel toimunud sadu kinnistute võõrandamisi, mille puhul on jõutud kokkuleppele pea kõigil juhtudel,“ lisas kaitseminister.