Riigikogulane vastab sõjaväeteenistuse kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Seoses lähenevate riigikogu valimistega on tõusnud fookusesse sõjaväeteenistuse teema. Valimistel kandideeriv erukindral Johannes Kert soovitas kohtumisel kooliõpilastega, et tüdrukutel tasub valida noormehi, kes on sõjaväes käinud. Ühtlasi nimetas Kert lontrusteks neid noormehi, kes sõjaväekohustusest hoiduvad.

Kerdi märkused tekitasid mõningast kahinat otsustajate ridades, sest näiteks praeguses vabariigi valitsuses pole ükski mees sõjaväes käinud. Keskkonnaminister Mati Raidma on küll lõpetanud Leningradi tuletõrjekooli ja justiitsminister Andres Anvelt Tallinna miilitsakooli, aga see ei tähenda sõjaväeteenistust. Nooremad mehed nagu peaminister Taavi Rõivas ja kaitseminister Sven Mikser pole sõjaväes käinud. Kas nad on sellepärast kehvemad, on raske öelda.

Lisaks üldisele meeste sõjaväekohustusele on tõusnud teemaks naiste sõjaväeteenistus, mis on kohustuslik Iis-raelis ja tänavusest sügisest ka Norras. Eestis, kus lapsi sünnib üha vähem ja naised pühenduvad meestega sarnaselt varakult karjäärile, on samuti hakatud vaagima mõtet naiste sõjaväekohustusest.

Pärisime sõjaväeteenistuse kohta aru Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetelt.

Küsimused olid järgmised: 1. Eestis läbib sõjaväeteenistuse üha rohkem naisi ning Iisraeli ja Norra eeskujul on Eestis kerkinud üles naiste kohustusliku sõjaväeteenistuse teema. Kuidas peaks Eestis olema korraldatud naiste sõjaväeteenistus? Kas sõjaväeteenistus peaks naistele olema kohustuslik? 2. Erukindral Johannes Kert soovitas hiljuti tüdrukutele hoiduda meestest, kes ei ole sõjaväes käinud. Mis te sellest arvate? Kas need noormehed on lontrused, kes püüavad ajateenistusest ära viilida?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Rein Randver (SDE): Ka praegu saavad naised vanuses 18–27 aastat omal soovil ajateenistuses osaleda. Osades väeosades on kaitsevägi arvestanud naistele eraldi elu- ja olmeruumidega. Kui on soov oma edasine karjäär siduda kaitseväega või politseiga, siis on teenistus igati loogiline samm. Rõõm on tõdeda, et juba täna on väga palju naisi panustanud riigikaitsesse läbi kaitseliidu. Me peaksime jõudma selgusele ja tegema järeldusi, miks üle poole vastava aastakäigu noormeestest ei jõua kaitseväkke?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kodumaa julgeolekusse panustamine on auasi ja mina oma kohustusest kõrvalehoidjaid ei mõista.

Kõigile soovijatele, sealhulgas naistele, tuleb anda võimalus riigikaitsele jõudumööda kaasa aidata. Minu arvates peaks naiste sõjaväeteenistus siiski jääma vabatahtlikuks. Samas tunnustan neid tublisid neide ja naisi, kes soovivad teenistuse kaitseväes läbida või naiskodukaitses kaasa lüüa.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. See naiste sõjaväeteenistus on järjekordne pseudoteema, mille abil riigi põhimuredest rahva tähelepanu kõrvale juhtida. Meie probleemiks pole praegu sõda, vaid rahuaja madalad palgad, viletsad pensionid, noorte meeste lahkumine välismaale ja perekondade lagunemine. Sõjahullus on kunstlikult meediasse toodud, sest siis läheb inimeste tähelepanu mujale.

Ma ei näe mingit loogilist põhjendust sellele, et Eestis peaksid naised hakkama kohustuslikus korras sõjaväes käima. Eestis, kus lahutuste arv on kohutavalt suur, peaks ühiskonna eesmärk olema naiselike naiste ja pereemade kasvatamine, mitte aga militaarleedide tootmine. Kui sõjaväelase elukutse mõnele tüdrukule meeldib, siis palun – ta on teretulnud!
Kas meil on lähiaastail kavas mõni sõjaline operatsioon, kus plaanitakse suurt langenute arvu, et tavakoosseisust sõja lõpuni ei jätku? Ma ei ole sellest kuulnud. Milleks meile lisasõdureid, kui me ei suuda isegi praegust 4000pealist armeed, kui seda võib nii nimetada, tehnika, saabaste ja korralike kasarmutega varustada. Ei tohi unustada karmi reaalsust, et sõjavägi õpetab sõdureid tapma, kuid inimese tapnud naine ei ole enam võimeline armastama.

2. Kuigi Johannes Kert pole minu jaoks kindrali ideaalkuju, olen tema viimaste väljaütlemistega nõus. Kui üks noor mees tunnistab, et tema on Eesti patrioot, siis palun tõestagu ta seda läbi kaitseväeteenistuse! Muidugi ei tohi me teha ülekohut ja solvata nõrgema tervisega poisse, kes armeesse ei sobi, või neid, keda usulised tõekspidamised ei luba tappa ja seega ka sõjaväe ideoloogiat omaks võtta. Need poisid käigu abiteenistuses! Nemad on sellega kohustuse isamaa ees täitnud.
Üldjuhul soovitaks ma tütarlastele ikka teenistuse läbi teinud noormehi vaadata. Nad on vett ja vilet näinud ning oskavad elu hinnata paremini kui need, kes pole automaadi külma rauda katsunud. Lisaks annab sõjavägi hea füüsilise vormi ja rühi. On vana ütlus, et sõjavägi teeb mehest mehe. Arvan, et see kehtib ka praegu. Pealegi enamik naisi näevad ohvitseri mundris mehe käevangus hoopis elegantsemad välja, kui mõne õllesõbra sabas sörkimas. Ega minu juttu noortel kerge mõista pole – arusaamine elust tekib alles siis, kui enamik aastaid juba elatud saab. Kuid üht võin kinnitada küll: ohvitseride prouad on igal ajal hinnatud ja austatud olnud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Reformierakonnal on päevakorral huvitavad teemad nagu 16aastastele valimisõiguse andmine, tütarlastele kohustuslik sõjaväeteenistus ja veel palju muud. Huvitavad arutelud, aga kuidas need Eesti elu edasi viivad? Mina arutleks pigem selle üle, et kuidas väljarännet vähendada, kuidas parandada inimeste elatustaset, kuidas saaks piiri võsast puhtaks ja mis saab raskustesse sattunud põllumeestest? 

Reformierakonda kuuluv erukindral Johannes Kert on välja käinud mõtte, et naistele oleks sõjaväes käimine kohustuslik. Mitte kuidagi ei jaga seda seisukohta ja naiste kohustuslikuks ajateenistuseks ei ole ühtegi mõistlikku argumenti. Naistele peab ka edaspidi jääma kaitseväeteenistus vabatahtlikuks ja kes soovib teenistust läbida, siis nendele takistusi ei tohi teha. Igal aastal läbib kümmekond tublit naist vabatahtlikult teenistuse ja kiitus neile! Soovitan alustada sellest, et peaministriks ja kaitseministriks ei saaks inimesed, kellel sõjaväes käimata.

Kerdil tasuks enne uurida, miks kaitseväes teenimine ei ole populaarne ja miks paljudel poistel jääb teenistus läbimata? Peapõhjus on see, et meie poiste tervis on järjest kehvem ja nad ei ole kõlblikud teenistust läbima. Ent sellepärast ei ole nad veel lontrused! Peaks panustama sellesse, et noortel poistel oleks head võimalused spordiga tegelemiseks ja siis oleks poisid ka tervemad. Algatuseks peab kehalise kasvatuse tundide arvu koolides suurendama.

Paljud tahavad oma õpingud ära lõpetada, neil aga, kes on loonud perekonna, on väga raske teenistusse tulla, sest pole, kes peret toidab. Muidugi on ka poisse, kes hiilivad teenistusest kõrvale ja seda muidugi õigustada ei saa.

Teenistusaeg peaks olema suurema kasuteguriga ja lisaks sõjalisele väljaõppele peaks poisid saama õppida ka seda, mida neil tsiviilelus vaja läheb. Heaks näiteks on, et osa poisse saab omandada veoautojuhiload ja edaspidises elus võib see oskus leiva lauale tuua. Poisid on kurtnud, et teine pool teenistusest ei ole nii intensiivne kui esimene, ja siin on mõtlemiskoht, kuidas teenistusaega paremini ära kasutada.

Inara Luigas (SDE): Norrast sai selle aasta sügisel esimene riik Euroopas, kus ajateenistus on kohustuslik ka naistele. Mulle isiklikult meeldib, et selle teema üle debateeritakse ka Eestis. Kindlasti ei tohi me kohe mõelda ennast norrakateks ja üks-üheselt järgida nende tehtut. Aga mõtlemiskoht on siin küll. Ka Norras ei sunnita naisi minema ajateenistusse nende tahte vastaselt, ka seal on jäetud ruumi kõrvalekalleteks. Ja vabatahtlikuna on naised saanud Norra sõjaväes teenida juba 1976. aastast. Seega on vabatahtlik kogemus olnud piisavalt suur, et teha järgmine samm. 

Ka meil pole enam harvad need juhused, kus noored neiud astuvad kaitseväkke teenima. Kogu see kohaldamine võtab ilmselt aega ja kunagi on ka meie riik valmis tõsiselt mõtlema järgmise sammu peale. Selleks tuleb naistele luua võimalused riigikaitses aktiivseks osalemiseks. Väljaõppega naised on ühiskonnas kindlalt paremad olukorras, kui tekib vajadus neid oskusi kasutada. Hetkel on naised meestega võrreldes puuduliku riigikaitselise väljaõppeta kehvemas olukorras.

Hetkel naiste kohustuslikku sõjaväeteenistust ei pea õigeks.

Erukindral Johannes Kert eksis oma väljaütlemistega ja rängalt. Mitte ühtegi Eesti riigi kodanikku ei saa eos lontruseks nimetada. Igaühel, kellel on vabastus kaitseväest, on selleks ka põhjus. Ja just seesama vabastatud isik võib olla teises valdkonnas väga hea spetsialist, oma ala meister, kes oma panusega saab anda Eesti riigi tugevusse ehk rohkemgi, kui kaitseväes teenides. Arvan, et selline üleolev suhtumine oli poliitikasse tulles Johannes Kerdi poolt soov tõmmata endale hetkeks tähelepanu.

Priit Sibul (IRL): Oluline on see, et Eestis on jätkuvalt kohustuslik sõjaväeteenistus, vaatamata Reformierakonna järjepidevale ponnistusele muuta meie armee kutseliseks. See, kui noored ja terved mehed tahavad ja saavad oma riiki teenida, on väga oluline. Ma ei näe probleemi, kui on naisi, kes väga tahavad sõjaväeteenistuses osaleda. Ma ei leia, et neile peaks seda keelama. Aga olen veendunud, et naiste puhul peab teenistuse läbimine põhinema rangelt vabal tahtel ja mingil juhul ei tohiks seda kohustuslikuks muuta. Loomulikult kehastab naine minu jaoks lisaks pehmusele ja hellusele ka kaitsja kuvandit. Naine on kõige esmasem ja olulisem kaitsja oma lapsele, läbi selle kogu perele ning riigile. Rollid ühiskonna kaitsmisel on igaühel olemas, aga need on ja peavadki olema väga erinevad.

Mina arvan, et ideaalne oleks olukord, kus noormehed tahaksid ja peaksid vajalikuks kaitseväes teenimist. Me oma vabaduse jorinaga, kus oleme unustanud vastutuse, oleme avastanud end olukorras, mida tegelikkuses võib-olla ei soovigi. Ühiskonna teenimine (sh ka kaitseväes) võiks hea tervise ja veendumuste korral olla normaalne osa noormeeste elus. Ajateenistusest hoidumiseks või sellest kõrvale jäämiseks on erinevad põhjused ja ma ei tõttaks kedagi seepärast lontruseks pidama. Oluline oleks rakendada ka laiapõhjalist asendusteenistuse süsteemi, mis osaliselt ka meil toimub. Mina ise ei ole kaitseväe ajateenistust läbinud tervislikel põhjustel. Küll aga otsustasin mõne aja eest läbida sõduri baaskursuse Kaitseliidu Põlva malevkonnas. On väga oluline, et noormehed tegeleksid pidevalt oma vaimu ja füüsise arendamisega.

Innar Mäesalu (Reformierakond): 1. Ei pea. Juba praegu on tegelikult olukord, kus kaitsevägi ei suuda nii palju naisi vastu võtta, kui on soovijaid, seetõttu lähiajal kohustusliku teenimise nõuet ka ilmselt ei tõstatu.

2. Kaitseväest ära viilimine ei ole kindlasti tervitatav nähtus ja arvan, et poistele tuleb ajateenistuse läbimine igati kasuks. Aga abielluda võib ikka ka nendega, kes ei ole ajateenistust läbinud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.

Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.