VASSIMINE • Seoses VEB Fondi teema uurimisega avaldas Eesti Pank üle 20 aasta esimest korda kõik selle teemaga seotud mitusada paberit, nende hulgas varem salastatud dokumendid, millest tuleb välja, et fond päästis küll Eesti riigi pankrotist, aga lisaks andmete võltsimisele oli see algusest peale suur pettus. Nimelt tõsteti VEB Fondi loomisega kahe Eestis tegutsenud panga klientide vara 890 miljoni krooni ulatuses eraldi üksusesse, mille eest anti vastutasuks sertifikaate, mille väärtus võrdus sisuliselt lepalehtedega. Eesti Panga kodulehel avaldatud dokumentidest tuleb välja, et juba 1992. aasta suveks, mil toimus Eestis rahareform ja rublad asendati kroonidega, oli selge, et mingit raha Eesti Pank NSV Liidu välismajanduspangast kätte ei saa. VEB Fondi esimene juht, Eesti Panga endine asepresident Enn Teimann on isegi praegusel ajal intervjuus tunnistanud, et ta ei uskunud 1990. aastatel, et Venemaalt midagi tagasi saab.

1992. aasta lõpus kinnitas Venemaa president Boriss Jeltsin oma ukaasiga, et välismajanduspangas külmutatud raha saavad kätte vaid eraisikud, Venemaal tegutsevatele ettevõtetele kompenseeriti kinni külmunud arved riigi võlakirjadega. Välismaa ettevõtete raha kättesaamine eeldas riikidevahelisi lepinguid, milleks Eesti riik oleks pidanud osalema NSV Liidu valuutavõla katmisel summas 90 miljardit USA dollarit, nagu selgus Eesti Panga osakonnajuhataja Einu Reitsniku Moskvas-käigu tulemusel 1992. aasta veebruaris. NSVLi valuutavõla katmisel osalemisest Eesti riigi esindajad huvitatud ei olnud. Hiljem loobus Vene valitsus nõuete hüvitamisest ka Eesti eraisikutele.