Teenekas ja aktiivne võrulane Elmar Hoop (92), kel jätkub jaksu laulda nii kolmes kooris, oma elumälestusi kirja panna kui ka ühiskondlikel teemadel sõna võtta, ütles Võrumaa Teatajale, et ühtset võru keelt pole olemas ja selle järele pole ka vajadust. Tal on oma seisukoht ka Võru instituudi suhtes – tema arvates tegeldakse seal riigi raha raiskamisega. Järgneb intervjuu Elmar Hoobiga.
Võtsite toimetusega ühendust, sest soovisite esitada omapoolset kommentaari Võrumaa Teatajas ilmunud artiklile (vt 5. märtsi Võrumaa Teatajast artiklit „Mõttetud keeleripatsid vaevavad maksumaksja kõhna kaela” – toim), kus väljendati seisukohta, et Võru instituut on „minevikku suunatud pilguga” ja tegeleb „kamarajuraga”. Mida teie sellest arvate? Kas selline võru keele arendamine, millega Võru instituut tegeleb, on vajalik?
Elmar Hoop: Olen sellise võru keele tõlkimise vastu. Igal pool on oma murre – Haan-
jas oma, setudel oma. Kanepis, kust mu vanemad pärit, oma. Ühtset võru keelt ei ole olemas! Uma Lehest ma näiteks üldse aru ei saa. Ja setu keel on tegelikult hoopis piiriala keel, mis on kujunenud mitmete teiste, näiteks slaavi keele, liitmise teel.
Aga jah, misasi see Võru keel on, ei saa minagi aru. Sisuliselt tähendab see, et 230 aasta tagusele Katariina moodustisele üritatakse panna mingit standardit peale, justkui riiki teha. Varem oli igas kihelkonnas oma murrak ja see, millisesse kreisi mingi kihelkond pandi ei ole küll mingi määraja. Või mis see kihelkondki on? Sangaste ja Karula või Kooraste ja Otepää murrakul ei ole ju suurt vahet. Sellist vahet, mis Kooraste inimest seoks Vastseliina inimesega tihedamalt kui Otepää inimesega. Senine Võru Instituudi tegevus keskendub rohkem Võru kreisi standardiseerimisele kui Lõuna-Eesti murrete uurimisele. Murrete uurimisel jälle ületähtsustatakse Läti ja Mulgi sisserändajate mõju Karula murrakule, jäetakse aga täiesti märkamata Setu sisserändajate mõju Vastseliina ja Rõuge murrakutele. Selle põhjal võib tõesti öelda, et Võru Instituut raiskab raha. Selle mõistmiseks ei peagi 92-aastaseks elama.
A muido om nii, et ku kirja panõi, sis lätt kaotsihe. Kiä Umma Lehte lukõ ei mõista, om uma viga, võisi pruuvi tetä.