KÜSIMUS–VASTUS • Rahvuslikul lennukompaniil Estonian Air on mustad päevad. Lennufirma vajab vee peal püsimiseks pidevalt juurde lisaraha ja kannatus hakkab katkema nii Eesti valitsusel kui ka Euroopa Komisjonil. Viimane samm oli möödunud aasta lõpus lennufirma ambitsioonikate plaanide lõpetamine ning liiniühenduste karm kärbe, mis kaotas ühtlasi lennuühenduse Tallinna ja Tartu vahel. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mida nemad arvavad Estonian Airi tegevuse toetamise ja lendamise kohta üldse. Küsimused olid järgmised:

1. Estonian Airiga on räbalad lood. Mida arvate – kas riik peaks rahvuslikku lennukompaniid vee peal hoidma, miks? 2. Tartus on küll lennuväli, aga sinna ei lenda Estonian Air ja lennata saab ainult Soome. Mida arvate – kas lõunaeestlaste lennuvõimalusi peaks laiendama ja kui jah, siis kuidas seda tegema peaks? Mida selleks ette võtta tuleks? Kuhu võiks Lõuna-Eestist lennata saada? Ja kas ise olete kasutanud Tartu lennuvälja teenuseid? 3. Millist lennufirmat üldse eelistate? Millise firmaga lendate töisel, millisega vabal ajal? 4. Millised on teie viimased lennuelamused, mis asjus lendasite ja kuidas rahule jäite?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Meile on vajalik võimalikult suur lennuühenduste arv tähtsamatesse sihtkohtadesse ning seda mõistlikel aegadel ja tingimustel. Seda kõike on lihtsam tagada rahvuslikku lennufirmat omades. Sama kehtib ka Tartu kohta. Seepärast saab olla Eesti esimene eelistus omada oma lennukompaniid.

Vajaliku lendu kavandades ei ole ma vaadanud, millistes värvides lendavate lennukitega on tegemist. Valikut tehes leian endale sobivad lennuajad ja kui on valikuvariant, siis olen eelistanud soodsaimat varianti. Kui lennukis saab teenindajatega suhelda eesti keeles, on see boonuseks.

Rein Randver (SDE): Tuleb mõista, et Euroopa lennunduses on keerulised ajad, eriti raske on äärealadel paiknevatel lennufirmadel. Seda enam peame väga hoolega läbi mõtlema, milline on rahvusliku lennukompanii roll ühenduste tagamisel muu maailmaga. Meile kõige lähem näide on Leedust, kus seoses kohaliku lennufirma pankrotiga kaasnes riigi suletus, mis tõi kaasa nii investeeringute vähenemise kui ka turismisektori kiratsemise.

ASi Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov on öelnud, et kastivabriku loogika kirvemeetodil lennundusele kohandamisest on sündinud väärarusaam, nagu meelitaks nõrk või suisa olematu rahvuslik lennukompanii kuidagi konkurente Tallinna. Välisfirma tunneb sihtkoha vastu huvi siis, kui seal on tugev koduvedaja koos arvestatava liinivõrguga, mis ei dubleeri, vaid täiendab tema võrku.

Tartu lennuvälja kaasajastamiseks on tehtud suured investeeringud, samuti välja ehitatud kaasaegne ja kõikidele rahvusvahelistele nõuetele vastav õppebaas. Tartust lendamise võimalused peavad lähitulevikus kindlasti kasvama, eelkõige Kopenhaagenisse ja Stockholmi.

Lõuna-Eesti inimeste jaoks oleks alternatiivid Tallinn või Riia. Mõlemaga kaasnevad lisakulutused nii ajaliselt kui ka materiaalselt. Tartust lennates ei tohi ka arvestamata jätta majanduslikku kasu piirkonnale. Kui lendajaid oleks rohkem, siis firmad ei kiirustaks ka liinide sulgemisega. Nii et üleskutse: Lõuna-Eesti elanikud, lennake oma kodukohale lähimast lennujaamast!

Minu viimased lennuelamused on alanud nii Tallinna kui Riia lennujaamadest. Lennufirmadega jäin rahule.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Ma ei näe mingit elulist vajadust hoida kunstlikult vee peal firmat, mis midagi ei tooda ja kasumit ka ei anna. Milleks need juhtide hiigelpalgad, kui firmat pole suudetud tööle panna? Selle raha, mis raisatakse Estonian Airi peale, võiks suunata mõne tööstusala arengusse. See tooks toodangu, kasumi ja töökohad.

Estonian Airi juhtimine on tüüpiline näide Eesti tippjuhtide, eriti ministrite tasemest. Täpselt nii, nagu juhitakse lennufirmat, juhitakse ka Eesti riiki. Ei tahaks olla küll paha prohvet ja ennustada halba, kuid mina ei näe küll helget tulevikku, kui samasugune valitsemine jätkub. Tootmist me arendanud pole, riigi sissetulek on väike ja selle rahaga, mida meie kesine rahvuslik koguprodukt annab, Eesti riik kaua vastu pidada ei suuda. Me raiskame rohkem, kui teenida suudame. Aga perekond, kus ema-isa teenivad vähem, kui pere kulutab, kaua vastu pidada ei saa.

2. Mina isiklikult pole Tartu lennujaama kasutanud. Sõidan sealt vaid sageli mööda ja vaatan seal valitsevat vaikust kaugelt pealt. Asjatundjad peaksid lõplikult otsustama, kas Lõuna-Eestisse on omaette lennujaama vaja või mitte. Ega ju Riia ja Tallinn väga kaugel asu. Maailma linnades on lennuväljad tihti sajakonna kilomeetri kaugusel. Aga ma pole ka Tartu lennujaama vastu. Mulle meeldiks Eesti-sisesed mõnusad turismireisid mõne aeglase propellerlennukiga. Lastele oleks väga põnev madallennu mõnu maitsta ning all laiuvaid linnu, põlde, jõgesid ja metsi vaadata.

3. Pole lennufirmasid eriti valinud. Valin oma lendusid ikka pigem lennuaja ja pileti hinna järgi. Kõige tähtsam on aja ja raha kokkuhoid. Tänapäeva elu on ju nii ruttav, et raske sammu pidada. Iga minut maksab, ka õhus.

4. Erilisi lennuelamusi pole mul viimasel ajal olnud. Ükski lennuk pole rikki läinud. Toit on maitsev olnud ja joogikaart rikkalik. Stjuardessid kenad ja lahked. Nii et muudkui lenda ja tunne lennust mõnu!

Tarmo Tamm (Keskerakond): Riik on rahvuslikku lennukompaniid juba pikka aega vee peal hoidnud, aga Euroopa Liidu reeglid keelavad riigil riigiabi andmise lennukompaniidele. Ühekordne riigiabi on võimalik, aga selleks peab saama Euroopa Komisjonilt eraldi loa. Mina ei usu, et selleks luba antakse ja usku lennukompanii päästmisse ei ole.

Estonian Airi hukutasid valed juhtimisvead ja mitte keegi selle eest ei vastuta. Üks nõukogu endine liige istub rõõmsalt edasi Riigikogus ja tegevjuht Taskila lahkus suure hüvitusega Soome. Meie riigis aga keegi selle eest ei vastuta ja valitsus vaatab jõutult seda tegevust pealt.

Tartust oleks võimalik lennata siis, kui inimesed võtavad selle lennujaama omaks ja sealt lendama hakkavad. Ilma reisijateta ei ole lennujaamal midagi teha, sest ka maksumaksja ei tohi lennureisidele Tartu puhul peale maksta. Kuuldavasti üritab Air Baltic hakata Tartu ja Riia vahelisi lende korraldama. Estonian Airi strateegia eelistas Tartule Soome väikelinnu ja osa firma rahast kadus nende lendude korraldamisse.

Endal ühtegi eelistust lennufirmade puhul ei ole ja viimane lend oli eelmise aasta lõpul Londonisse, kui külastasime Riigikogu komisjoniga Briti parlamenti. Pool maad lendasime Estonian Airiga ja teise poole SASiga.

Loodan, et Eesti leiavad üles odavlennufirmad ja meie rahvale ikka lendamisvõimalus jääb.
Urmas Klaas (Reformierakond): Lennunduses on keerulised ajad kogu Euroopas ja Estonian Air pole selles osas erand. Paraku on Estonian Airi probleeme süvendanud veel juhtimisvead. Vaatamata raskustele peaks Eesti maksumaksja rahvuslikku lennukompaniid toetama, kuid siin peab jälgima vähemalt kahte asja. Esiteks seda, et abi vastaks Euroopa Liidu riigiabi reeglitele ja et pärast ei tekiks abist veel suuremat probleemi. Teiseks näitab Eesti oma firma lendamine ülejäänud maailmale, et Eestisse ikka tasub lennata.

Mina isiklikult Tartust lennanud ei ole. Küll aga õnnestus mul üks Riigikogu külastanud delegatsioon tuua Kagu-Eestisse seetõttu, et nad said siit Riia kaudu koju tagasi sõita. Arvan, et Tartust peaks saama lennata Riiga, Tallinna ja ka vähemalt ühte Skandinaavia pealinna (Helsingi, Stockholm).

Olen viimasel ajal töö tõttu lennanud Air Balticu ja Lufthansaga. Kogemus oli nagu öö ja päev ning mõistagi Lufthansa kasuks.

Ülo Tulik (IRL): Euroopa lennunduses on hetkel rasked ajad – Estonian Air ei ole esimene ega viimane, kellel on majanduslikud raskused. Samas ma leian, et Eesti oma lennufirma, mis pakub otseühendusi üle Euroopa, on suur väärtus, sest ilma selleta ei saa me kuidagi Eesti väikesel turul tagada piisavalt lennuühendusi. Soovitan minna näiteks Vilniuse lennujaama ja vaadata seal pakutavaid ühendusi. Seis on seal niivõrd nukker, et paljud leedukad peavad lendama Euroopasse läbi Riia või Tallinna.

Teine aspekt on oma lennufirma mõju riigi majandusele, sest nii turistide kui ka välisinvesteeringute hulk on ju otseselt seotud vajalike lennuliinide olemasoluga. Siim Kallas on öelnud, et Estonian Airi mõju majandusele on 300 miljonit eurot. Seega tuleb pingutada, et Estonian Airi vee peal hoida.

Tartu lennuvälja teenuseid ise kasutanud ei ole, aga tean, et see oli nii heaks võimaluseks Kagu-Eestist pärit ärimeestele kui ka seal elavatele inimestele mugavaks lennuühenduse võimaluseks muu maailmaga, iseasi, mis see muidugi lõpuks maksma läks.

Taskila Estonian Airi juhiks palkamine oli suur viga, millele, nagu teame, järgnes ettevõtte nõukogu terves koosseisus tagasiastumine. Selliste heade jutumeeste eest ei ole meist keegi kaitstud, aga need peaks küll pärast seda suurt ebaõnnestumist oma tegu vähemalt häbenema, kes olid selle niinimetatud „suure juhi” maaletoojad.

Olen ka praegu seda meelt, et me ei peaks otsima juhte teistest riikidest, vaid meil on need tublid inimesed ka oma riigis olemas. Eesti riik suutis iseseisvusperioodi alguses täita ära kõik ametikohad ja nüüd, rohkem kui 20 aastat hiljem, kuulutavad mõned poliitikud, et meil ei ole selliseid spetsialiste olemas. Mina selliseid poliitikuid tõsiselt võtta ei saa ja olen jätkuvalt seisukohal, et lennufirma juht ei pea oskama lennata, küll aga peab ta olema saanud hea majandusalase hariduse.

Minu lennuelamused on enamjaolt saadud kõik tööreisidel ja kui on võimalik olnud valida lennufirmat, siis olen seda teinud Estonian Airi kasuks. Olen nende teenusega alati rahule jäänud ja usun, et mind võib isegi pidada Estonian Airi patrioodiks. Oma lennufirma on ka ühele väikesele riigile, nagu seda on Eesti, väga vajalik ettevõte, mille kasum ei väljendu alati ettevõtte aastaaruandes.

Kalvi Kõva (SDE): Ühtpidi ongi lennunduses praegu keerulised ajad. Kõige raskem on Euroopa äärealade väikestel lennufirmadel. Teisalt on fakt ka see, et Estonian Airi juhtimisel on tehtud palju valesid strateegilisi otsuseid. Estonian Air teenib praegu igas kuus üle kahe miljoni euro kahjumit. Viimastel aastatel on valitsus kas toetusena või laenuna andnud lennufirmale ligi 40 miljonit eurot. Kuigi seis on räbal, peaks minu hinnangul üritama meie kodust lennukompaniid päästa. Vastaselt juhul kipub Eesti jääma Euroopa tagahooviks. Kui Eestisse lendamine on väga ebamugav, siis ei tule siia ei turistid ega ka uued investeeringud.

Pall on praegu valitsuse käes – kui suudetakse koostada konkurentsivõimeline restruktureerimiskava, siis on ka lootust, et lennufirma majandusnäitajad paranevad. Esimene siht on jõuda aasta-paariga vähemalt nulli.

Tartu ülikoolilinnana ja Lõuna-Eesti tervikuna vajavad lennuvälja. Tartu lennuvälja tulevik sõltub paljuski Estonian Airi käekäigust. Põhjust on mõlemale pöialt hoida.

Priit Sibul (IRL): Eesti lennundusest on olnud viimasel ajal palju juttu. Peaasjalikult ikka Estonian Airi ja tema nigelate majandustulemuste tõttu. On selge, et meie lennukompanii peab jõudma majandustulemustes vähemalt nullini. Seda, et kompanii meile suuri kasumeid võiks teenida, ma ei usu. Aga selleks, et saaksime kaasa rääkida, kuhu lennata, on meil oma lennuettevõtet tarvis. Samavõrd selge on see, et peame selleks saama riigiabiloa, sest ilma täiendava rahata ei ole võimalik seda ettevõtet korda teha. Reeglid, mis lennundust reguleerivad, tulevad Euroopast ja turul on väga erineva suurusega ettevõtted, kellele kõigile rakenduvad samasugused kohustused. Loodan väga, et Eesti esindaja Siim Kallas võtab selles küsimuses aktiivse Eestit toetava hoiaku ja meil õnnestub see luba saada.

Meile siin Kagu-Eestis peaks olema üsna hästi teada, kuidas asjad mujalt paistavad. Nii nagu ei ole meil võimalik ühistransporti ilma riiklike toetusteta korraldada, nõnda ei ole võimalik Eestil ka lennunduses osaleda. Tänapäeva maailm ja majandus on aga nii avatud ning põimunud, et ilma transpordiühendusteta ei ole võimalik midagi teha.

Mina ei ole Tartu lennuvälja kasutanud; kui lõunaeestlastele lennuvõimalusi laiendada, siis seda saab teha vaid peale makstes. Sel puhul tekib aga alati küsimus, mille arvelt. Praeguseid võimalusi vaadates tundub mulle, et mõistlikum on investeerida maantee ja raudtee taristusse. Ja lennunduses enne mitu korda mõelda ning alles siis teha.

Lendan üsna harva. Viimati möödunud suvel USAsse. Tallinna ja Helsingi vaheline lend oli küllalt ebameeldiv. Ma ei vali kompaniisid, millega lennata ja üldiselt ei olegi seda Eestis väga lihtne teha. Ent olen kõik oma vajalikud reisid tehtud saanud ja tavaliselt on peamiseks kriteeriumiks ikka hind.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.