Eestis on hinnanguliselt 7000 psüühikahäiretega inimest, kes igapäevaelus toimetulemiseks vajavad enda kõrvale erioskustega spetsialiste. Üle Eesti on selleks rajatud mitmeid suuremaid ja pisemaid erihoolduskodusid, kuid paraku on teenuste vajadus suurem, kui pakkuda suudetakse.

Võru oli üks viimaseid maakondi, kuhu 1998. aastal vastav keskus rajati. Esmalt tegutseti haigla osakonnana, aga alates 2004. aastast iseseisva ühendusena MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. Kaasaegselt renoveeritud maja on praegu koduks 79-le erihooldust vajavale inimesele. Keskuse juhataja Kaja Solomi sõnul on sellega majutamise võimaluste lagi käes. Kui kõik kohad oleksid ainult oma maakonna inimestele, siis suudaks olemasoleva ressursiga kohaliku vajaduse ära rahuldada, aga kuna teenused on avatud, mis tähendab, et siia võivad tulla inimesed üle Eesti, siis on ka Võrumaa inimestel riiklikult rahastatud teenustele pääsemisel pikad järjekorrad.

Võimalus oleks ruumikasutust efektiivsemaks muuta, aga siis langeks oluliselt teenuse kvaliteet ja jõuaksime tagasi kaugesse nõukogude aega.
Praegu elab enamik teenusesaajatest ühe- ja kahekohalistes tubades, väga üksikud kolmekohalistes. „Meie keskus on teenusesaajale koduks määratud ajaks ja me püüame talle võimalusel pakkuda ka kodust privaatsust. Tubadesse ei paigutata kedagi sunniviisiliselt kokku, keskuse töötajad oskavad leida inimesed, kes omavahel sobivad,” kinnitab Solom.