KÜSIMUS–VASTUS • Seekord uurisime meie riigikogulastelt, millised on nende veetarbimisharjumused. Küsimused neile olid: 1. Kuidas olete rahul joogivee kvaliteediga Eestis? Kas julgete juua kraanivett või eelistate pudelivett ja miks? 2. Milliseid erisusi olete tähele pannud Tallinna ja Lõuna-Eesti kraaniveel?

Rein Randver (SDE): Meie joogivesi peab Euroopa Liidu direktiivi nõuetele vastama käesoleva aasta lõpuks. Kahjuks jäävad veel paljud piirkonnad, eriti maal, nõuetele vastavat joogivett ootama. Eesti erinevates paikades on joogiveel lubatust suurem raua- ja väävelvesiniku sisaldus, aga ka vesi on karedam, mis tekitab probleeme kodumasinatele. Mina ise kasutan joogiks kraanivett. Kutsun ka kõiki üles kasutama rohkem kraanivett kui pudelis joogivett.

Lõuna-Eestis ammutatakse enamus joogi- ja olmeveest meie põhjavee kihtidest, Tallinnas ühest suurest veekogust. Erisused – maitse, lõhn jms – on tingitud töötlemisest.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen joogivee kvaliteediga rahul ja paremat kaevuvett, kui on minu kodus, ei leia ühestki kaubanduses müüdavast joogivee pudelist. Samuti Põlva linnas on vee kvaliteet ja maitseomadused väga head.

Arvan, et linnades ei tohiks joogivee kvaliteediga probleemi olla, aga vee maitseomadused on küll erinevad. Tallinnas mina kraanivett ei joo, sest selle vee maitse ei ole minu jaoks kõige parem. Tallinnas joon pudelivett ja oma kodus kaevuvett.

Vee kvaliteediga võib probleeme olla maapiirkondades ning loodan, et osa Euroopa Liidu abirahadest jõuab tulevikus rohkem ka maale ja sellega suudetakse maal vee kvaliteeti oluliselt parandada.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Arvan, et vee kvaliteediga võime Eestis üldjuhul küll rahul olla. Võib-olla mõnes paigas, kus puhast põhjavett kätte ei saa, võib probleeme olla, kuid enamik eestlasi peaks tänama loodust, et ta meile nii läbipaistva ja hea maitsega vee on kinkinud. Ei tohi unustada, et lähemate aastakümnete põhiprobleemiks saab maailmas just puhta kvaliteetse joogivee nappus. Me elame sõna otseses mõttes paradiisis, kus võime lubada endale puhast vett nii palju, kui süda lustib. Õnneks pole vee hind veel päris lakke ka karanud.

Kraanivett julgen ma juua nii Võrus, Valgas, Põlvas kui ka Tallinnas. Kvaliteedil pole häda midagi. Ent Lõuna-Eestist viin võimaluse korral ikka allikavett Tallinnasse kaasa. Mul on õige mitu allikat endale leitud. Üks paremini ligipääsetav ja parema veega on Põlvamaa Himmaste väikese külakooli juures kiiresti vulisev oja. See saab alguse kohe samast lähedal mäeveerel paiknevast allikast. Vesi on sellel allikal magusa maitsega. Oja talvel kinni ei külmu ja nii võib seal aasta läbi maiustamas käia ja looduse annist täit rõõmu tunda.

2. Tallinna ja Lõuna-Eesti kraaniveel vahe muidugi on, sest Tallinn joob ikkagi järvevett ning Lõuna-Eesti enamasti põhjavett. Loomulikult on viimane maitsvam. Ent mida aasta edasi, seda vähem seda erinevust märkad, sest Ülemiste järve joogivee seadmed on maailma tasemel ja vee kvaliteet pealinnas kasvab.

Minul endal on juba lapsepõlvest vedanud, sest Tallinnas Nõmmel, kus ma üles kasvasin, on ammustest aegadest kohaliku põhjavee peale üles ehitatud veevärk ja sealt on ikka eriliselt head vett tulnud. Ent ma joon rahulikult ka Tallinna kesklinna kraanivett, pole sel häda midagi. Viimasel ajal on see vist ka põhjaveega segatud.

Igal juhul pudelivett ma poest küll ei osta, sest ei tea iial, millisest Kesk-Euroopa lombist see võetud on. Eelistan ikka eestimaist.  

Urmas Klaas (Reformierakond): Joogivee kvaliteet ei ole igal pool Eestis kindlasti ühesugune. Erinevusi põhjustab ka see, kas inimene tarbib oma kaevu vett või saab ta vett ühisveevärgist. Sõltub, mis olukorras on ühismajade torustik. Mina tarvitan kodus oma kaevu vett ja see on hea kvaliteediga. Riik ja omavalitsused on investeerinud nii ühisveevärgi kui ka kanalisatsiooni arendamisse väga suuri summasid, juba aastaid on töötanud ka kaevuprojekt hajaasustusega aladele – kõik see on andnud oma positiivse panuse.

Kokkuvõtvalt julgen öelda, et niinimetatud kraanivesi on üldjuhul hea kvaliteediga ja pudelivett osta pole vaja. Julgen seda kinnitada Põlva, Räpina ja Tartu kohta. Tallinna kraanivesi kannatab juua küll, kodukaevu vesi aga on aga kindlasti parem.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Eesti erinevates paikades olles olen joonud nii kraani- kui ka kaevuvett. Konverentsidel ja tihti ka koosolekutel on laual pudelivesi, seega pole vajadust juua kohalikku kraanivett. Erinevates Eesti paikades komandeeringus olles aga varun õhtuteks pudelivett, milleks on peaaegu alati Värska Vesi. Kui aga pudelivett pole, joon kraanivett.

Riigikogus on tekkinud komme, et tööle tulles keedan esimese asjana kannutäie kraanivett ja teen endale terveks päevaks teed. Teetaimed toon kodust. Lemmiktee on nurmenukutee, aga ka paljud teised maitsevad mulle. Komisjonides on laual pudelivesi, seal olles joon pudelivett. Tallinnas korteris olles teen ka teed, aga ka kraanivesi on rahuldava maitsega, seega joon ka kraanivett.

Kodus joon kaevuvett. Lõuna-Eestis ringi sõites ja asju ajades võtan kodust vett juba kaasa, siis ei pea poodi jooksma, kui janu tekib.

Üldiselt julgen kraanivett juua igal pool Eestis, sest vee kvaliteet on võrreldes varasemaga muutunud paremaks. Erisusi Tallinna ja Lõuna-Eesti kraanivee vahel pole tähele pannud.
 
Meelis Mälberg (Reformierakond): Üldjuhul on Eesti joogivee kvaliteet väga hea. Pole mingit ratsionaalset põhjendust, et peaks jooma pudelivett. Joon vett palju, aga minu vaieldamatu lemmik on Värska Originaal. Eriti mõnus on Värska füüsilise pingutuse ajal ja järel. Kustutab hästi janu ja taastab organismis soolade varu.

Tänapäevased puhastusseadmed on nii tõhusad, et ühisveevärkides enam suurt vahet pole, kus Eestimaa nurgas kraanist vett lasta.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Tarbin päris palju joogivett, Põlvamaal olles joon oma kaevu vett ja hindan väga kõrgelt selle omadusi. Minu külalised on ka märkinud meie kaevu kristallselge vee häid maitseomadusi. Võtame tihti ka seda vett kaasa, kui kodust kaugemale sõidame.

Arvan, et Eesti kraanivesi on üldiselt hea kvaliteediga. Pigem on probleeme kaevude tühjenemisega.

Tallinna veel on alati natuke teistmoodi maitse olnud, justnimelt teistmoodi, mitte et sel midagi viga oleks. Lapsepõlves Tallinnas käies ja vett juues tundus see maitse ikka väga teistsugune, praegu see enam nii ei ole. Kindlasti on harjumuspärane Lõuna-Eestist pärit vesi lihtsalt koduse maitsega. Loomulikult joon ka aeg-ajalt erinevat pudelivett.

Ülo Tulik (IRL): 1. Oma igapäevases elus kasutan rohkem kraani- kui pudelivett, sest see on piisavalt kvaliteetne ja kindlasti odavam kui kraanivesi. Olen aeg-ajalt kasutanud ka pudelivett, kui on tekkinud kahtlusi vee kvaliteedi osas, ja siis olen eelistanud Värskas toodetud mineraalvett.

2. Lõuna-Eesti kraanivesi on üldjuhul kõrgema rauasisaldusega, aga viimasel ajal on sellest raskem aru saada, sest enamikes kohtades on kasutusele võetud puhastusseadmed, mis tagavad vee vastavuse kehtestatud joogivee normidele.

Olen üsnagi kindel, et raske on eristada Tallinna ja Lõuna-Eesti kraanivett tiheasustusega aladel, sest nendes kohtades on paigaldatud veepuhastusseadmed.

Kindlasti võib leida maakonna erinevatest küladest ka kraanivett, mida kvaliteedi poolest ei saa rahuldavaks pidada ja seetõttu pean vajalikuks hajaasustusega alade tarbeks käivitatud veeprojekti jätkumist.

Võru maavalitsuse eestvõtmisel käivitati aastaid tagasi projekt, mille läbi on tuhanded inimesed saanud parandada vee kvaliteeti meie maakonnas. Praegu kuulen just omavalitsuste poolt väljaütlemisi, et see projekt on ennast ammendanud, aga see võib nii olla ehk Hiiumaal, aga mitte Kagu-Eestis, kus põhjavesi on sügaval ja kaevude rajamine mitmeid kordi kallim kui mujal Eestis.

Kalvi Kõva (SDE): Kodus joon kraanivett, kuid pealinnas tuleb torudest kloorimaitseline vedelik, millega isegi hambaid pestes jääb õrn kibe maitse suhu, suurlinna värk. Omad mured on ka koduse puurkaevuga. On teada, et põhjavesi Võrumaal on  raua- ja väävelvesiniku(mädamuna lõhn)rikkad. Nii et rauaeralduseta ei pääse koduski.

Suur probleem on meie kandis Haanja kõrgustikust põhjustatuna põhjavee sügav tase, näiteks paar aastat tagasi puuritud Ruusmäe kaev on 190 meetrit sügav, samas kui Lääne-Eesti keskmine puurkaevu sügavus on paarkümmend meetrit. Salvkaevud aga oma tootlikkusega ei suuda rahuldada inimeste praeguseid tarbimisharjumusi. Sellest tingituna sai niinimetatud kaevuprojekt alguse just Võrumaalt, olles selgelt meie maastikust tingitud eripära. Tänu sellele projektile on paljud Võrumaa pered saanud endale kvaliteetse joogivee.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.