Riigikogulane vastab aastaaegade ja Eesti ilma kohta

KÜSIMUS–VASTUS  • Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev. Ilmast on inimesed alati rääkinud. Meil, eestlastel jätkub seda ilmajuttu nii tuttavatega kui ka täiesti võhivõõrastega kohtudes. Jumal tänatud, et meil on neli aastaaega, siis on millest rääkida ja mida kiruda. Pärnu kandi inimestel on eriti vedanud – neil on seal Soomaal lausa viis aastaaega. Kuigi viimastel aastatel kipub meil nelja aastaaja asemel olema üks – sügiskevadnatuketalve. Või nagu naljaninad ammu lõõbivad: aasta ringi on kehv suusailm. Mõni päev tagasi nägin sotsiaalmeedias päris tabavat ütlust: eile oli kevad, täna juba sügis, ju siis oli suvi öösel ära.

Pakkusime ka riigikogulastele ilmajutu rääkimise võimalust ja küsisime nii: milline aastaaeg teile kõige rohkem meeldib? Kui oluline on ilmateade teie elus? Milliseid ilmajaamu (ilmaportaale) jälgite ja milline neist tundub kõige täpsem?

Heimar Lenk (Keskerakond): Minule meeldib üle kõige linnulaulust rõkkav kevad ja tema järel siis ka kurbade vahtralehtedega sügis. Nad on mõlemad väga romantilised. Seepärast on ka kõige rohkem luulet loodud ja muusikat tehtud sügis-ajal, mil nukrus meie hinge endale saab. Poeesias käib nii, et nutt võidab alati naeru. Millegi pärast kipub esimene armastus elus tulema ka ikka sel ajal, kui saab lehti sahistades mööd pargiteed jalutada. Sügismantli krae üles tõstetud ja soe sall kaelas. Kõrval astumas esimesest külmast roosade põskedega tütarlaps. Suvi on juba küpsemise aeg ja romantikat hakkab vähemaks jääma. Suvi oleks nagu täisealiseks saamine, kus nooruspõlve mängud tagasi tõmbuvad ja saabub aeg, mis saagikoristamismurele ruumi annab. Talv peaks jääma nagu loomadelgi uinumise, väljamagamise ja unistuste ajaks. Kui vaid tänapäeva ruttav elurütm seda lubaks. Aga ta ei luba ju! Seepärast mõtleski kaasaja inimene endale välja valemi, mille järgi elada: ei ole halba ilma, on vaid tarvis ilma järgi end riidesse panna. Sügisnukrusest ja kevadhellusest hinges kaasaja inimene palju ei räägi. Enne kui ta linnulaulu kuulamiseni jõuaks, meenub talle maksmata pangalaen ja arvutisse laekunud liisinguarve. Ilmateadet peame kuulama, sest Baltikumis elades ei oska ise eales ette aimata, mitu vihmahoogu sind pärastlõunal ähvardab, kuigi hommikul ärgates päike otse voodisse särab.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Eestimaa kliima võlu ongi aastaaegade vaheldumine ja eripalgeline ilm. Igast ilmast võib leida midagi positiivset. Kas või seda, et ilma „halva” ilmata ei oskaks hinnata head ilma. Ma ei ole ilmateadete pidev jälgija. Küll aga kui on plaanis mingi konkreetne asi või üritus, mis toimub väljas, vaatan ilmaprognoosi. Minu arvates saab EMHI ennustust päris hästi usaldada, kõrvale vaatan ka norrakate ennustust.

Inara Luigas (SDE): Aastaaegadest mul erilisi lemmikuid ei ole. Kõik on oma olemuselt ilusad oma karmide tujude või hellitavate iseloomudega. Kevad meeldib, sest siis tärkab taas osa elust, mis talveunes olnud. Suvi meeldib, sest siis on päikest ja palju valgust, heinaritsikad siristavad ja metsmaasikaid saab heinakõrre otsa ajada. Sügis meeldib, sest siis on aiad täis küpseid saadusi, loodus mängib värvidega ja õhus on lindude äramineku lärmi. Talv meeldib, sest siis on lund ja tuiskab, saab ahju kütta ja süte paistel kakkusid teha. Siis on aeg maitsta kõike seda, mida eelnevatel aastaaegadel oled sahvrisse või keldrisse talletanud. Minu jaoks pole ilmateade eriti oluline, sest heina ei tee ja muude tegemiste jaoks pole eriti vahet, mis ilm õues on. Teretan päikest ja kummardan kuud, naudin talvist tuisku ja sügisest vihmasadu. Olen tänulik, et need aastaajad on meil kõik olemas.

Arno Sild (EKRE): Aastaaegade võrdluses peab nentima, et igal aastaajal on omad võlud ja eelistused. Meeldivuse järjekorda ei oska neid kuidagi panna. Küll aga jälgin ilmateateid suure huviga kõigil aastaaegadel. Ilmateadetel on meie elus oluline tähtsus. Eriti vajalik on ilmateadete jälgimine nendel inimestel, kelle töö ja tegemised on seotud loodusega. Näiteks põllumajanduslik tegevus. Kuna ilmaennustuse tehnilised võimalused on arenenud väga kõrgele tasemele, siis on tänapäeval ennustuste täpsus suur. Seda eriti lähimateks päevadeks ennustuste puhul.

Oma aja üks Eesti kuulsamaid ilmaennustajaid Želnin väitis, et tema ennustuste täpsus oli 85 protsenti. Arvan, et tänapäeva ennustused ei jää kuidagi Želninile alla. Pigem on ennustuste täpsus veelgi kõrgem. Erilisi ilmajaamade teateid ma taga ei aja. Olen piirdunud ETV ja Vikerraadio uudistes avaldatuga. Sealt saadav teave on küllaldane ja ei pea vajalikuks lisainformatsiooni mujalt hankida.

Toomas Paur (Keskerakond): Kõigis aastaaegades on omad võlud. Kevad on uute alguste ja üles-ärkamise aeg, mis kandub loodusest ka meie ühiskonnakorraldusse. Seda näeme ka praegustes poliitilistes protsessides, näiteks kuidas Eestimaale Keskerakonna valitsuse käe abil uut hingamist antakse. Suvi on hea aeg puhkamiseks ja kosumiseks, natuke ka tehtu nautimiseks. Sügis on uue hooga uute alguste aeg, rohkem teadmisi, rohkem oskusi. Talv on puhastuse periood. Vahel külm, kuid värskendav. Kõiki aastaaegu on võrdselt vaja, mida rohkem me oma seotust loodusega endale tunnistame, seda edukamad oleme.

Ilmateade on mulle oluline, kuna järgin tervislikku eluviisi, jalutan palju värskes õhus ja seega on kujunenud harjumuseks, et jälgin, millist ilma lubatakse. Teen pikki kõndimisringe, siis paratamatult peab arvestama, mida selga panna, et ikka elu ja tervisega koju tagasi jõuda.

Loomulikult jälgin ka meie oma riigi ilmateenistuse andmeid ehk siis olen portaali www.ilm.ee regulaarkülastaja. Alati tasub võrrelda mitut allikat, et siis enda jaoks parim võimalik arusaam kujundada.

Tähtis on meeles pidada, et inimesele on loodust rohkem vaja kui loodusele inimest. Ehk siis, et inimene ilma looduseta hakkama ei saa, kuid loodus saab ilma inimeseta hakkama küll. Seega see on eelkõige meie suur mure ja prioriteet, et loodust tunneksime ja teeksime kõik selleks, et meie loodusele liiga ei teeks.

Uno Kaskpeit (EKRE): Mulle meeldivad suvi ja talv ühte moodi, kui nad on ilusad ja tavapärased meie kliimale. Tänavust talve ei saa muidugi sellesse ritta panna. Sellepärast sõidan selle nädala lõpul Põhja-Soome talve nautima ning suusatama, sest vanad kolleegid kutsuvad juba ammu külla. Ilmateade minu elus väga oluline ei ole, olen valmis igasuguse ilmaga tegutsema ja eksisteerima. Vaatan tavaliselt õhtuti telerist ETV pealt „AKd” ja selle lõpus ka ilmateadet. Olen selle informatsiooniga siiani rahule jäänud ja ei ole pidanud vajalikuks mingitel Norra lehekülgedel ilmaennustust uurimas käia. Ei ole veel tähele pannud, et ETV pealt antav ilmateade oleks märgatavate kõrvalekalletega tegelikkusest. Spetsiaalselt vaatan ilmateadet väga harva, ainult siis, kui maal on vaja teha mingit spetsiifilist tööd ja vihmasadu võib seda tegevust segada. Suvel päevitamist kunagi ei planeeri, särgi viskan seljast siis, kui päike on taevas ning iga suve lõpuks olen must kui „tont”. Olen meie ilma ja ilmaennustustega rahul ning ei pea eriti vajalikuks surfata erinevates ilmaportaalides.