UUDISED

Mis maa on Saunamaa?

Koos Saunamaa loomise algusega asus sinna elama ka saunahaldjas, keda ei ole veel siiani õnnestunud kellelgi näha, kuid kes toob head õnne saunalistele ja on justkui muusaks.

Võrumaal asuv Saunamaa on justkui omaette küla, olles ühtlasi ainuke saunamaa tervel Eestimaal. Koobassaun, suitsusaun, kümblustünn, Soome saun, indiaani saun, Eesti saun, kilesaun, tünn mullisüsteemi ja LED-valgusega ning metsa- ehk sõjasaun on need saunad, mida praegu Saunamaal nautida saab, kuid peagi tuleb juurde näiteks Vene saun. Päris saunasid on plaanis Saunamaale rajada tervelt 20, praegu on neist valmis juba seitse. Saunavana ja Saunamaa peremees Jaak Pächter rõhutab, et Eestis on ju oma saunakultuur ning eriti tugev on see just Kagu-Eestis.

Saunamaa ehitusega alustati 2004. aastal, siis võeti vastu ka esimesed külalised, kuigi võimalusi saunade valikus ning ööbimises oli tol korral palju vähem kui nüüd. Koos Saunamaa loomise algusega asus sinna elama ka saunahaldjas, keda ei ole veel siiani õnnestunud kellelgi näha, kuid kes toob head õnne saunalistele ja on justkui muusaks.

Saun puhastab saunavana sõnul keha ja annab vaimule energiat. Sauna minnakse puhtalt ehk siis enne tuleb end pesuruumis korralikult puhtaks pesta. Saunast välja tulles rohkem pesta ei ole vaja, lihtsalt veega loputada, siis jääb nahale oma kiht alles ja mingit kreemitamist ei ole tarvis. Nahk saab hingata ja on puhas.

Üheks naiste lemmikuks nimetab saunavana indiaanisauna, mida võib kutsuda ka higistamistelgiks. Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris on see saun-kirik. Leili võetakse pisikeses kuplikujulises telgis. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Metsasaun on ehitatud koorimata palgist, koorimata palk annab leilile teistsuguse hõngu. Fotod: ERAKOGU

Kõigi lemmikuteks nimetab saunavana aga suitsusaunasid ja neid on Saunamaal kokku lausa kolm. Saunamaa üks suitsusaun on pärit Põltsamaa kihelkonnast ja vanuseks on sel üle 200 aasta. Suitsusaunas on kaks tuba: ees- ja leiliruum. Mõlemasse ruumi mahub neli-viis inimest. Suitsusaunasid köetakse kaua. Nii-öelda tavalise suitsusauna kütmisperioodiks nimetab saunavana viis-kuus tundi, leil saab seal kange. Koobassauna köetakse aga ligi kaheksa tundi ja metsasauna seitse-kaheksa tundi. Suitsusaunas soovitatakse alati kasutada saunavihta. Suitsusaunale lisab omapära suitsuliha lõhn, sest peale leilivõtmise valmistatakse seal ka suitsusaunaliha.

Kõikides kolmes eeltoodud saunas – koobassaun, metsasaun ja tavaline suitsusaun – on leil hoopis erinev. Koobas on maaalune ning niiske ja mahe. Metsa- ehk sõjasaun oli levinud aastatel 1939–1945, teise maailmasõja ajal. Metsasaun on ehitatud koorimata palgist, koorimata palk annab leilile teistsuguse hõngu. Neid saunu ehitasid sõdurid enamasti tagalas ootel olles. Palkide vahesid tihendati samblaga. Ainsad abivahendid sauna ehitusel olid kirves ja nuga, kõrvale jäeti isegi naelad.

Saunamaal ei keerle kõik ainult saunade ümber, või siiski? Hea leili kõrvale pakutakse ka näiteks mõnusalt mahedat ja pehmet küülikuliha, millest kõige populaarsem on suitsutatud variant. Saada on ka saunamett, millega end saunas sisse määrida. Peremees ise soovitab sauna minna ilma meeta, sest ka niisama higistades saab kenasti puhtaks ja nahk muutub pehmeks.

Saunamaa on tuntud oma privaatsuse poolest. Kindel reegel on see, et olgu külalisi kas või ükskaks, terve Saunamaa kuulub neile. Tõsi, leili saab võtta vaid ettetellitud saunades, kuid rohkem seltskondi segamas ei ole. Isegi peremees ning teenindajad lahkuvad nii kiiresti kui võimalik. Tihti on nii, et saad tulla Saunamaale justkui koju: võti on kokkulepitud kohas, keerad ukse lahti ja asud nautima rahu, vaikust, saunamõnusid ning privaatsust.

IRL: politsei väldib Võrus võimul olevate sotside tegevuse uurimist

Tarmo Piirmann volikogu istungil sõna võtmas. Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Lisatud Anti Allase kommentaar 30. mai 2016 12:07

Võru volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Tarmo Piirmann on seisukohal, et linnas võimul olevate sotside (SDE) poliitikal on kuriteo tunnused, kuid nii politsei kui ka revisjonikomisjon hoiduvad asja uurimast.

"On selge, et sotsiaaldemokraatide võimuliit ise ennast parandada ei suuda, neid saavad aidata ainult uued valimised või kaitsepolitsei sekkumine," ütles Piirmann pressiteate vahendusel. Tema sõnul hoidub nii volikogu revisjonikomisjon kui ka politsei sotsiaaldemokraatide kuriteotunnustega tegusid uurimast.

"Volikogu revisjonikomisjoni juhib võimuliitu kuuluv politseinik Anti Paap, opositsioon on palunud uurida tegusid, mille linnavalitsuse liikmed Anti Allas ja Sixten Sild on toime pandud sellesama võimuliidu püsimiseks," selgitas Piirmann, kes peab seetõttu ka mõistetavaks, et Paap ei soovi kummalgi töökohal sisuliselt uurida, kuidas sotsiaaldemokraadid täpselt on Võrus maksnud võimul püsimise hinda.

"Tuletan Anti Paabule meelde tema enda kirjapandud sõnu – korruptiivse teo toimepanek võib olla ka õiguspäraste otsuste või toimingute tegematajätmine," lausus Piirmann viidates kirjadele, milles Paap põhjendas, et kontrolli läbiviimine pole otstarbekas. "Tema vaatepunktist loomulikult ei olegi otstarbekas."

"Möödunud kolm aastat Võrus on näidanud, et revisjonikomisjoni ei tohi juhtida võimuliitu kuuluv politseinik, sest ta ei saa tegeleda ennetus- ja menetlustegevusega, kuna selle ülesande edukas täitmine tähendaks talle isiklikult positsiooni ja hüvede kadumist," märkis Piirmann.

Võru volikogu opositsioon on palunud revisjonikomisjonilt hinnangut Anti Allase lepingulistele suhetele Mati Kitsikuga, millele sarnase teo eest hoiti sel nädalal arestikambris teist sotsiaaldemokraati – Kajar Lemberit.

Opositsioon on enda sõnul palunud ka uurida abilinnapea Sixten Silla rahaeraldusi iseenda juhitavatele ühingutele, millisele sarnase toimepiirangu rikkumise eest mõisteti tänavu kohtus süüdi Neinar Seli.

Võru linnavolikogu IRL-i fraktsioon tegi volikogu esimehele Toomas Paurile ettepaneku moodustada 8. juuni istungil komisjon linnavalitsuse tegevuse seaduslikkuse ja linna vara kasutamise sihipärasuse  kontrollimiseks.

Piirmanni hinnangul pole revisjonikomisjonile mõtet nende episoodide uurimist teist korda ülesandeks teha, sest uus ei oleks eesmärgipärane ega tõhus.

Linnapea Anti Allase kommentaar:

"Mul tõesti kahju, et Sa, Tarmo, ei ole suutnud 2,5 aastaga üle saada asjaolust, et oled opositsioonis. Ka on mul kahju, et Sa ei suuda leppida sellega, et volikokku võib kuuluda mõni politseiametnik. Tundub, et see ei sobi Sinu ja Su kambajõmmide plaanidega kuidagi kokku. Võin Sind rahustada, et kui Sixten tõstis mõned korrad vales kohas kätt, siis sellest hoolimata on tegemist läbinisti ausa inimesega, kes on omad vitsad juba kätte saanud. Tegu oli lihtsalt inimliku eksitusega, millest ei sündinud kellelegi kahju.

Võin ka Sind rahustada, et Võru linnavalitsuses ei ole juba pool aastat enam ühtegi nõunikku tööl. Tuletan Sulle meelde, et kui olid abilinnapea, siis oli neid tervel kolm. Huvitav, siis oli kõik korras ja nüüd mitte. Sulle mõjub opositsioonis olek hästi. Kui veel viis ja pool aastat opositsioonis oled, võib Sinust ehk saada isegi parketikõlblik liige koalitsioonis, kuhu kuulub mõni politseiametnik."


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD