Sentafarmis Eesti suurim Aberdeen-Anguse tõugu lihaveiste kari

LOOMAKASVATUS ❯ Mõnistes asuv lihaveiste farm otsib laienemiseks uusi karjamaid, sest nõudlus veiseliha järele kasvab pidevalt. OÜ Sentafarm on suurim puhtatõuliste Aberdeen-Anguse lihaveiste farm Eestis, loomade arv on suviti 300 ringis.

„Meie müügisüsteem toimib edukalt ning loomad kasvavad hästi, meil pole põhjust kurta,” lausus OÜ Sentafarm juht Enn Noorkõiv. Farm müüb tema sõnul igal aastal hea hinnaga üle saja looma, ettevõtte eelmise aasta kasum oli 77 000 eurot.

2014. aastal oli Euroopas veiseliha puudujääk umbes miljon tonni, puuduolev liha toodi sisse näiteks Uruguaist ja Argentiinast. Noorkõiv lisas, et veiseliha nõudlus kasvab pidevalt, näiteks MTÜ Liivimaa Lihaveis käibed on viimastel aastatel kasvanud ligi poole võrra.

Veiseliha realiseerimisega ei ole Noorkõivu sõnul praegu probleeme. Farmil on 500 hektarit toetatavat maad. Laienemiseks on aga vaja leida 50-60 hektari suuruseid uusi karjamaid.

„Meil on palju heinamaid, aga karjamaid ja loomi sellega võrreldes liiga vähe,” kirjeldas Noorkõiv tekkinud talvesööda ülejääki. „Saame heina rohkem, kui seda sööta suudame. Seega vajame uute ammlehma karjade loomiseks uusi karjamaid. Mõniste maad, niidud ja künkad on lihaveiste pidamiseks väga sobivad.”

Sentafarmis kasvatatav Aberdiin-Anguse veisetõug on pärit Põhja-Šotimaalt ning on kujunenud kõrge lihakvaliteedi tõttu üheks levinumaks lihaveiste tõuks maailmas. Aberdiin-Angused on keskmise suurusega, pika kerega, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad.

OÜ Sentafarm loomad viiakse esmalt Cēsise tapamajja, sealt lähevad lihakered Adavere lihatööstusesse, kus toimub liha lõikamine ja pakendamine. Farmitoodangu ostja on MTÜ Liivimaa Lihaveis, mille omanikud on 11 Eesti lihafarmi. 2004. aastal rajatud Sentafarm annab tööd kolmele inimesele, mitut teenust ostetakse ka sisse.

• Maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe vastuvõtt 22. veebruaril Kandles puges hinge •

PILDIGALERII EESTI 98 • Esmaspäeva, 22. veebruari õhtul toimunud Võru maavanema Andres Kõivu ja Võrumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Mailis Kogeri vastuvõtt ja kontsertaktus Eesti vabariigi 98. aastapäeva tähistamiseks tõi Kandlesse täissaali.

Piduliku õhtu juhatas sisse maavanema Andres Kõivu kõne.

„Võrumaa oli üks maakondadest juba 98 aastat tagasi, ka veerand tuhat aastat tagasi. Oleme küll teiste maakondadega võrreldes pealinnast kaugel ja majanduslikult anname hetkel vaid pisut enam kui protsendi Eesti rahvuslikust kogupanusest, kuid Võrumaa roll ja rikkus Eestis on teistsugune. Seda ei saa mõõta rahas ning seda pole võimalik meilt ka ära võtta.

Võib öelda, et Võrumaa on seest suuremgi kui väljast. Kapitalistlikus maailmas mõõdetakse rikkust sisemajanduse koguproduktiga, aga kui mõõtmisele tuleks kultuuripärand või looduslik mitmekesisus, oleksime esindatud raskekaallaste ridades,” ütles Andres Kõiv.

Andres Kõivu sõnul julgustab see kõik kindlalt väitma, et Võrumaa on ja jääb. Ka pärast haldusreformi.
„Haldusreform toimub kontekstis, kus Võru maakonna rahvaarv väheneb igal aastal üle 400 inimese. Võru linna kui maakonnakeskuse rahvaarv kahaneb suhtarvudes keskmisest vallast kiireminigi. See pole ainult Võru linna probleem – samalaadne on olukord mujalgi maakonnakeskustes. Ometi me teame, et Võru linn on kogu maakonna süda. Isegi kui me tahame erinevates piirkondades uskuda, et oleme autonoomsed keskused, on Võru maakond ikkagi üks toimepiirkond, mille erinevad teenused ja valdkonnad on otsapidi põimitud kokku just Võru linnas.”