16. veebruaril tunnustas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tublisid vaimse tervise edendajaid igast maakonnast. Võrumaalt pälvis tunnustuse staažikas psühhiaatriaõde Ilmi Mürk.

Riikliku tunnustamisega soovitakse esile tõsta rahvatervise valdkonda arendanud ja tervisedendamisesse panustanud inimesi.

Ilmi Mürk on töötanud Lõuna-Eesti Haigla ja dr Õie Vahingu psühhiaatria kabineti õena alates 1995. aastast. Ta on osalenud mitmetes maakondlikes projektides, mis on olnud suunatud nii uimastite, traumade kui alkoholi liigtarvitamise ennetamisele. Samuti on ta teinud koostööd kriminaalpreventatsiooni töötajatega. Ilmi Mürk on viinud läbi vestlusringe ja pidanud loenguid nii psüühikahäiretega kui sõltuvusprobleemidega inimestele ning nende pereliikmetele. Ta on toonud kokku psüühikahäiretega inimesi, kes on seni olnud pigem koduseinte vahel, ning sisendanud neisse usku iseendasse ning motiveerinud neid, samuti on ta olnud neile usaldus- ja tugiisikuks. Ilmi Mürk on olnud seotud Võru maakonnas usaldustelefoni teenuse tagamisega.

„Tervis on inimese olulisim vara, kuid ei tasu unustada, et lisaks füüsilisele tervisele on tähtis ja lahutamatu osa vaimne tervis, mis mängib olulist rolli meie elukvaliteedis," ütles minister Ossinovski. „Igaüks meie tänastest laureaatidest on oma kodukandis silmapaistev eeskuju, kes on võtnud oma südameasjaks maakonna elanike tervisekäitumise suunamise, tegeledes sageli just laste ja noortega ning riskirühmade ja probleemide küüsis vaevlevate inimeste abistamisega. Nende algatus- ja kaasamisvõime, niisamuti empaatia ja pühendumus olgu eeskujuks meile kõigile," lisas minister.

Tunnustatud tervisedendajad:
Harju maakond – Kairi Kilp, Harjumaa tervisenõukogu liige ja Rajaleidja õppenõustamisteenuse koordineerija.
Hiiu maakond – Vilma Tikerpuu, Hiiumaa tervisenõukogu sekretär ja maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist.
Ida-Viru maakond – Alevtina Uustalu, Ida-Viru Keskhaigla õendusjuht ja tervist edendavate haiglate projekti Ida-Virumaa koordinaator.
Jõgeva maakond – Karmen Maikalu, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog.
Järva maakond – Hele Aluste, ratsutamisterapeut ja MTÜ Equilibre juhatuse liige.
Lääne maakond – Maarika Aru, lasteaed „Pääsupesa" direktor ja tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustiku koordinaator ning juht.
Lääne-Viru maakond – Tiina Pihlak, Haljala Gümnaasiumi tervisenõukogu esinaine, sotsiaalpedagoog ja inimeseõpetuse õpetaja.
Põlva maakond – Terje Paes, karjäärinõustaja, psühholoog ja koolitaja ning Partnerlus MTÜ ja Tugiteenus MTÜ juhatuse liige.
Pärnu maakond – Kaiu Kustasson, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht ja Pärnumaa tervisenõukogu liige.
Rapla maakond – Liivia Vacht, perelepitaja, koolitaja ja eripedagoog.
Saare maakond – Ülle Saar, psühhiaater, psühholoog ja pereterapeut.
Tartu maakond – Jaanus Rooba, Tartu Maarja Kooli direktor ja SA Maarja Küla asutaja ning nõukogu liige.
Valga maakond – Maarja Mägi, Valga Avatud Noortekeskuse noorsootöö juht.
Viljandi maakond – Urve Tõnisson, Vaimse Tervise Päevakeskus MTÜ Viljandimaa Singel asutajaliige
Võru maakond – Ilmi Mürk, staažikas psühhiaatriaõde.

Sotsiaalministeerium on maakondade tervisedendajaid tunnustanud alates 2012. aastast. Igal aastal valib ministeerium ühe prioriteetse teema, mis edastatakse maavalitsustele. Seejärel saavad kõik maavalitsused esitada tunnustamiseks oma maakonna kandidaadi, kes on panustanud rahvastiku tervise edendamisesse oma igapäevase töö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Eelmise aasta teemast lähtuvalt tunnustati tänavu vaimse tervise edendajaid.
Tunnustamisega jätkatakse ka edaspidi. Sotsiaalministeeriumi rahvastiku tervise arengukava juhtkomitees kinnitati 2016. aasta tervisedendamise prioriteetseks teemaks „Tegusaim alkoholikahjude vähendaja paikkonnas".

TUNNUSTUS • Doonoritel on peale päevatöö veel üks õilis elukutse juures. Mitmed sajad doonorid päästavad oma heateoga palju inimesi, kellel on verd tarvis raske haiguse või õnnetuse pärast.

Miks ma mainisin, et doonoriksolemine on kui elukutse? Seetõttu, et tavaliselt on põhilisteks vereloovutajateks need inimesed, kes ei tee seda üks kord elus, vaid ikka korduvalt. Ühel neist täitus just sajas vereandmise kord. Jarek Talisainen on doonor olnud 19 aastat, alates 1997. aastast. Tal pole mitte ühtegi vereandmiskorda vahele jäänud. Teadupärast tohivad mehed verd loovutada maksimaalselt kuus korda aastas.

„Natuke pärast 18. sünnipäeva läksin esimest korda verd andma ja sellest ajast peale kuni siiani,” räägib rahuliku loomuga Jarek Talisainen.