Projekti Võrumaa koordinaator Astrid Org täpsustas, et tegu on subsideeritud töökohaga: kuue kuu jooksul saab tööandja miinimumpalga ulatuses toetust ja peab selle raha noorele töövõtjale välja maksma. Edasine oleneb juba noorest endast.

Projekt oleks võimaldanud veel mõne töölepingu sõlmida, aga Astrid Oru sõnul ei leitud rohkem kanaleid, kuidas pakkumine tööandjatele kuuldavaks teha. 

Oli ka tööandjaid, keda noored omaks ei võtnud. Turismitaludes jäid samuti suvel mõned praktikakohad täitmata. Astrid Oru arvates oli noortel ilmselt puudu motivatsioonist: nelja praktikakuu eest sai küll kuni 600 krooni stipendiumi kuus, aga palka töö eest ei makstud.

Küll sai väljaõppe andmise eest toetust tööandja. „Aga väga vähe tuli neid noote, et noori oleks soovitud  tasuta tööjõuna kasutada,” lausus Astrid Org.

Nelja kuud praktikat pidasid noored siiski paljuks: ameti saab kahe kuuga selgeks ja siis on juba raske end lihtsalt töökogemuse saamiseks tasuta tööle sundida.

Et toetatud töökoha saajat ootas miinimumpalk ettevõttes juba ees, oli tal võimalik  rahulikult kogemusi omandada. Muidu segab mõte, et ei jõua normi täita ja seetõttu jääb palk väikseks.  

Koolituse alguses arvas enamik projekti haaratud eriala ja töökogemuseta noortest, et nende palk võiks olla 6000—7000 krooni. „Hiljem mindi tööle väiksema palga eest ja seisukoht on muutunud. Töölkäimine tähendab ju kuhugi kuulumist. See pole ainult palk, vaid ka suhtlemine ja töökaaslased, üritusedki. See, mida raha eest ei osta,” ütles Astrid Org. 

Phare noorte tööhõive projekti aitas noori kaasata Võrumaa tööhõiveamet. Noori nõustasid ja juhendasid Kaja Aia ja Eve Ilisson. Koolitust korraldasid Võrumaa kutsehariduskeskus ja Vana-Antsla kutsekeskkool.