Paar kuud tagasi, kui mitmel pool aasta tegusid ja tegijaid valiti, kihvatas ka Võrumaa Teatajal mõte lugejate abiga aasta kaalukaim tegu välja selgitada. Et pakume omalt poolt ühe kimbu aasta jooksul korda saadetud häid ja kasulikke tegusid välja ja kutsume siis kõiki nende hulgast valima või ka ise midagi lisama. Nagu viimase mõtte kinnituseks tuli toimetusse üks naine, et heast asjast rääkida ja lõppematu virina kõrvale n-ö positiivset teemat pakkuda. Sõnumitooja liikumispuudega sugulane oli saanud Haanja vallalt euroremonditud korteri, kus oli ka tema erivajadustega arvestatud. Selliseid elutingimusi pole mul linnakorteriski, võrdles naine. Ja selle kirjelduse järgi otsustasin, et minul ka mitte. Õnnelikule korterisaajale võibki see olla aasta heategu — mis siis veel.
Miks mitte sellise arvamusküsitluse raames ka väiksematele heategudele tähelepanu pöörata, nendele, mis ei too kasu sadadele, aga millel on seda suurem tähendus ühe inimese või pere jaoks. Selle mõtte võib edaspidiseks kõrva taha panna.
Edaspidiseks sellepärast, et see suurte tegude tabel jäi aastalõpu rutus valmis tegemata ja võistlus välja kuulutamata. Väike eeltöö möödunud aasta Võrumaa Teatajatega — kui tegu on aasta teoga, võiks see ju olla leheveergudelt läbi lipsanud —, näitas, et nimekiri väga pikk poleks saanudki.
Siin on mõned näited esmastest väljakirjutustest: Võru sai tunnuslause ja skulptuuri „Lamav sõbralikkus”, Võrumaal leidis koha hulk europuid miljonist...
Kas need ka valikus koha oleks saanud, seda nüüd tagantjärele ei tea. Võib-olla tuleb see vaese piirkonna surutisest, et aasta teoks tahaks pidada ikka midagi niisugust, mille juures on raha raputust tunda.
Kentsakas lugu on bussijaama uuendamisega. Iseenesest võiks bussijaama renoveerimine kindlustada ju koha Võrumaa aasta tegude nimistus. Seda enam, et hoone on tõepoolest tähtis kogu maakonna elanikele. Aga miks mul on tunne, et Võru bussijaama remonti aasta teo kandidaatide seas oleks saatnud lai naer või vali sõim?!
Ühesõnaga kindlalt jäid sõelale Võru—Väimela sõidu- ja jalgrattatee ehitus, mille Võru maavalitsus ongi aasta teoks valinud, ja Rõuge mõisa omaniku järeltulija Alexander von Samson-Himmelstjerna Rõuge vallale tehtud 50 000 euro (780 000 krooni) suurune annetus, mis maavalitsuselt nüüd küll aasta toetaja tiitlit ei toonud. Ilmselt sellepärast, et baltisakslane sai selle aunimetuse mullu tunamullu tehtud annetuse eest.
Et eelmisel aastal annetatu oli aga juba teine nii suur rahasüst, siis tahaks suurele heateole veel kord tähelepanu tõmmata ja helde kinkija mitteametlikult aasta tegijaks nimetada. Selliseid summasid, ja neidki harva, kingitakse meil Eestis ju tavaliselt kamba peale, st kogutakse tuhandete annetustest. Või küsitakse fondidest või riigilt.
Aga suured teod seisavad ka ees. Võrus Koreli kaldal peaks kaheksa kuu pärast laiutama spordihall ja ka kultuurimaja Kannel saab sügiseks uue kuue. Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuses käivad mitmekümnemiljonilised renoveerimistööd ja Suure Munamäe torni saab suvel tõenäoliselt liftiga sõita. Kõik ei pruugi paugupealt meeldegi tulla. Jääme ootama.
