Alustuseks pean ütlema, et asudes Võru maavanema ametikohale, ei saa ma lähtuda oma töös ainult iseendast, vaid pean arvestama, et esindan otseselt ja kaudselt riiki, Võrumaa omavalitsusi ja maakonna elanikke. Mind ei ole valinud siia ametikohale rahvas, küll aga oleneb minu tegevusest selle maanurga elanike hea käekäik ja edu.Olen enda jaoks mõelnud läbi need tegevused ja valdkonnad, millega peab lähiajal ja kaugemas tulevikus tegelema. Viimasel ajal on kõlanud Võrumaal mitmeidki lennukaid ideid, mõtteid maavanema ja selle institutsiooni kohta. Ei nõustu sellega, et maavanem on maakonnas pelgalt valitsuse käepikendus, kelle peaülesanne on järelevalvet korraldada ning omavalitsuste tegevust kontrollida. Meil on maakonnas olemas politsei, keskkonnainspektsioon jne. Järelevalvet teeb vastavalt seadusele ka riigikontroll. Kui ka maavanem peaks tegelema ainult järelevalvega, siis kas Võrumaa on raskesti kasvatatavate laste internaat, kus kõik peavad keelama ja käskima?
Lähiaja tegevustest
Loodan korraldada lähikuudel maakonna arengu- ja visioonikonverentsi, kus peaksid osalema riigi ja kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad, mittetulundusühingud ja maakonna elanikud, kõik, kel on mõtteid ja ideid, kuidas meie elu arendada. Kui maavanem osaleb ainult tähtsatel koosolekutel, nõupidamistel maavalitsuses, ministeeriumides, võib see lõppeda sellega, et ehitatakse õhulosse, millest suurt tulu ei pruugi tõusta.
Vaja on teada, mis on need valdkonnad, mis vajavad süsteemsemat lähenemist. Näiteks puudub meil praegu maakondlik tervikvisioon, kuidas arendada ettevõtlust, mis on üks olulisemaid valdkondi maakonna arengus. Võrumaale on vaja senisest enam investeeringuid, töökohti. Maakonna elanike arv väheneb järjepidevalt. Tegutseda tuleb selle nimel, et see arv ületaks taas 40 000 piiri.
Üheks võtmeks on just ettevõtlus: maakondlik tootearendus ning tööstusparkide arendamine. Alustatud on tööstusalade loomist Vastseliina ja Võru valda. Arendada tuleb infrastruktuuri. Võrumaa ettevõtete toodang ja selle transportimine peavad olema konkurentsivõimelised, võrreldes teiste maakondadega. Võrumaa asend Euroopa Liidus on lähinaabrite suhtes igati soodne.
Kindlasti kavatsen maavanemana tegelda haridusküsimustega. Võrumaa Kutsehariduskeskus on riigi ja regiooni parim. Enamik kooli lõpetajatest suundub erialasele tööle. Endiselt tuleb seista kooli eelkutseõppe täismahulise rahastamise eest ning selle eest, et noored ei lahkuks maakonnast.
Võrumaa areng sõltub oluliselt omavalitsustest. Arvan, et pärast sügisesi kohalikke valimisi ei jäeta seni tehtut pooleli. Olgu selleks folkloorifestival või abivajajate koolitamist puudutav EQUAL-projekt. Kohalikku poliitikat tehakse kohapeal, mitte Tallinna parteikontorites. Iga kohalik poliitik teab, mida on tarvis teha ning kuidas elu kodukohas parandada saab.
Murelikuks teeb, et mõned omavalitsejad käituvad kui isevalitsejad, võttes valimislubaduste lunastamiseks laenu tulevaste põlvede arvel. Kagu-Eestis on valmimas või valminud kolm spordihalli, aga meid esindava korvpallivõistkonna eelarve meistrivõistluste esiliigas on samas suurusjärgus Parksepa koolipoiste omaga, kes mängivad märksa madalamatel turniiridel. Teada tõsiasi on aga see, et pealtvaatajad tulevad saali eelkõige ikkagi võrkpalli ja teisi meeskonnamänge vaatama ning kui soovime, et nende ehitiste majandamiseks tulevikus võimalikult vähe maksumaksja raha kuluks, peame üheskoos leidma lahendused paljudele probleemidele maakonna spordielu juhtimisel.
Ajalooline Võrumaa
Peatudes Võrumaa ajaloolisel minevikul, omapäral on vaja tõsta esile võrokeste ja setude tegevust. Kui räägitakse, et setu kultuur peab jõudma UNESCO kultuuripärandisse, siis sinna peab see ka jõudma. Just see on üks viis, mis aitab tutvustada Võrumaad, tuua siia juurde turiste, külastajaid ning hiljem investeeringuid.
Tasub jätkata projekte, tegevusi, mille on alganud minu eelkäijad. Võtmeroll selles, mis puudutab maakonna arengut, on maavalitsuse majandusarenguosakonnal.
Oma plaanide, mõtete, ideede teostamisel ei saa kõigi nende asjade puhul ei üle ega ümber omavalitsustest. Võrumaal on kolmteist omavalitsust. Rääkida nende puhul ainult edust või ebaedust on kohatu. Omavalitsus ei ole võidusõiduhobune.
Maavanemana püüan, et iga Võru maakonna vald ja linn täidaks oma rolli. Olgu selleks rahva- ja pärimuskultuuri arendamine, konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, imeline loodus või ettevõtluse areng. Võrumaal leidub veel piisavalt asju, millest teavad vaid koduvalla ja -linna elanikud.
Eesmärk, mille Võrumaa peab saavutama aastaks 2010, on kindlasti see, et maakond peab taastama oma positsiooni Kagu-Eestis regioonis. Töökohtade kasv, ettevõtluse areng, haridus, maaelu, Võrumaa kultuur ja rahvastik, turism ja ka transport on valdkonnad, mille kaudu saame rääkida maakondlikust edust.
Uus Võru maavanem Ülo Tulik on ametis alates eilsest.