Juba mõnda aega räägitakse maakonna visioonikonverentsist. Mis on selle eesmärgiks?

Konverentsi eesmärgiks on Võrumaa lähiaastate olulisemate arengusuundumuste väljaselgitamine. Maakonnas on palju pisikesi arenguorganisatsioone, kuid meil on vaja jõudu, mis ühendab nad maakonna arengu nimel.

Maavanem Ülo Tulik leidis tööleasumise järel, et maakonnal puuduvad olulised arengusuundumused ja andis nende väljaselgitamise meie osakonnale. Maavalitsusel on konverentsi ettevalmistamisel kandev roll.

Üritusega näitame, et maakonna tasakaalustatud areng ei ole meie jaoks tühi sõnakõlks.

Konverentsile järgnevad konkreetsed tegevused, nagu maakonna planeeringu uuendamine ja kindlasti algatatakse projektid kokku lepitud eesmärkide elluviimiseks.

Kuidas konverents korraldatakse?

Tahame seda korraldada avatud ruumi meetodil, kus ei ole rõhku pandud ettekannetele. Osalejad saavad ruumis ringi kõndides lugeda töörühmade poolt ette valmistatud informatsiooni ja saab ka ise oma ideid üles kirjutada. Ootame osalejatelt värskeid ideid, eelkõige ettevõtjatelt.

Konverentsil me töörühmade ideedega alguses lagedale ei tule, sest me ei taha osalejate väärt ideid vaka alla jätta.

Kes on ürituse ettevalmistamisse  kaasatud?

Eelkõige on oodatud need ettevõtjad, kes kavandavad oma arengut pikema aja peale. Nende soove tahame igati toetada ja leida võimalusi, kuidas avalik sektor saaks nende jätkusuutlikkusele kaasa aidata.

Teeme koostööd kohalike omavalitsuste, koolide, erinevate arenguorganisatsioonide, kultuuritöötajate ja siit [Võrumaalt] mujale läinutega. Nendega, kes saavad ja tahavad midagi Võrumaa heaks teha.

Konverentsi kordaminekuks on moodustatud töögrupid. Missugune on nende osa?

Konverentsiga on seotud kolm töögruppi, millest maaelu töögrupp on juba koos käinud. Kutsehariduskeskuse ja ettevõtluse töögrupp on ka kohtunud, kuid teda toetav klastrite töörühm veel mitte. Võrumaa omapära rakendamise töögrupp ei ole ka veel kokku tulnud.

Igale töögrupile sõnastasime üldised ülesanded, kuid teemad täpsustavad nad ise. Ootame nendelt oma valdkonna analüüsi, vajadusel uuringute teemade sõnastamist ja uuringute korraldamist, ideede ja arengusuundade genereerimist.

Mida ootate Võrumaa Kutsehariduskeskuselt?

Kutsehariduskeskusel on väga suur roll ühe töörühma töös. Igapäevaselt peab keskus välja õpetama oskustöölisi piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.

Keskus peab täiendõppe korraldamisse kaasama rohkem ettevõtjaid, sest seda suunda saab ta tugevdada. Oma vajadusi teadvad ettevõtjad on valmis keskuse projekte ja koolitusi rahaliselt toetama, sest lähima kolme-nelja aasta pärast on maakonna ettevõtjate suurim probleem tööjõu nappus.

Kutsehariduskeskusest võiks kujuneda tehnoloogia- ja oskusteabe keskus, kust ettevõtja alati abi saab.

Kolmandaks, kutseõppeasutus peab tegema koostööd paljude ülikoolidega.

Milline roll on Võru Instituudil?

Tal on nii maaelu kui ka maakonna omapära rakendamise töögrupis  märkimisväärne osa. Teadusasutusena võiks instituut meie ettevõtjatega laiemalt koostööd teha. Turistidele maakonna omapära näitavad ettevõtjad peaksid teadma, kuidas ühte või teist asja vanasti tehti. Võru Instituudilt ootame uuringuid sellest, millised olid siin vanasti hooned, milliseid toite pakuti, jne.

Instituut peab oskama turismiettevõtete tooteid põhjendada, selleks peavad teadurid projektides aktiivselt osalema.

Instituudi tegevust tuleks meie kultuuritraditsiooni ja kommete osas laiendada. Ka see on konverentsi üks arutlusteemadest.

Maaelu arenguga tegelevad erinevad organisatsioonid: MTÜ Kodukant, MTÜ ETNA Eestimaal ja Võrumaa Arenguagentuur. Milline on nende osa?

Igaüks neist tegeleb vähemal või suuremal määral maaelu ja maainimestega, peamiselt nõustavad nad ettevõtjaid ning maainimesi projektide kirjutamisel ja sisendavad kindlustunnet kolmandas sektoris tegutsejatele.

Nad on olulised partnerid nii maaelu kui ka teistes töörühmades, sest nende roll on aidata tulevasi projektide kirjutajaid, samuti on nad kohapealsete ideede elluviijad.

Kas vallad on ka kaasatud?

Mitmest vallast on esindajad juba töögruppides. Vallavalitsused on ühed elu edendajad oma piirkonnas, sest neil on selleks vahendeid. Nad teevad seda nii igapäevatöö kui ka projektide kaudu. Omavalitsuste roll saab ikkagi olema suuremate ideede elluviimine kohapeal, nagu alternatiivse energeetikaga või külaliikumisega tegelemine. Konverentsil ootame  ideid valla esindajatelt.

Missugused lootused on teil kultuurinimestele?

Nende roll peaks olema märkimisväärne Võrumaa omapära rakendamise töögrupis. Ootame kultuuriinimeste mõtteid, kuidas teha nii, et maakond paistaks välja ühtsena ja kuidas me saaksime siin ise paremini elada, samuti mõtteid sellest, milliseid kultuuriüritusi siin korraldada ja milliseid üritusi saab veelgi paremini teha.

Kas ja kuidas saavad töörühmadest kõrvalseisjad enne konverentsi oma ideid pakkuda?

Tuleva aasta algul paneme maakonna koduleheküljele teemad, mille kohta saavad soovijad arvamust avaldada. Kodulehele riputame ka töörühmade arutelude protokollid. Sinna ootame konstruktiivseid ideid, ka negatiivseid mõtteid koos lahendusega. Kodulehele ei tasu saata sõimu ja teisi tegijaid halvustavaid mõtteid. Mõtete avaldaja peab kirjutatule ka oma nime alla panema.

Millal konverents toimub?

Esialgsete kavade kohaselt tuleva aasta veebruari lõpus või märtsi alguses.

Kas plaanitav üritus on ainulaadne Eestis?

Sellisel kujul küll, kuigi visioonikonverentsid on hetkel Eestis populaarsed. Osa  maakondi on konverentsi juba korraldanud, teised teevad selleks ettevalmitusi. Mõnel pool on kokku tuldud säravate kõnede kuulamiseks, teisal räägitakse maakonna kõikidest rõõmu- ja valukohtadest, millest püütakse midagi välja selekteerida.

Meie teeme enne konverentsi palju sisulist tööd, mitte ainult korralduslikku ning ürituse järel anname välja kokkuvõtva trükise, milles on põhirõhk kahel asjal: kuhu soovime minna ja mida tahame saavutada.