Valitsus ei ole kahe kutsekooli ühinemiskava, mille  on koostanud haridusministeerium, seni heaks kiitnud. Kuni koolidele ei ole antud korraldust ühineda, ei soovi kumbki õppeasutus anda seletusi õppekorralduse kohta ühendatud koolis.

„Riik peab esmalt nõukogule teatama otsusest koolid ühendada,” ütles Võrumaa kutsehariduskeskuse nõukogu esimees Kurmet Müürsepp. Alles siis, kui otsus on langetatud, saab tema sõnul rääkida lähemalt, kuidas ühinemist korraldatakse.

Valitsuse seisukohta ootab ka Vana-Antsla kooli direktor Hele Angerjärv. „Minu soovitus on oodata, jaanuari lõpuks on kõik selge,” lausus ta.

Võimalik, et valitsus annab kahe kooli ühendamiseks nõusoleku sel neljapäeval.
Et Vana-Antsla kutsekeskkool on kehvas tehnilises seisus, pole uudis. „Kool pole kümme aastat investeeringuid saanud ja ei saa üle oma varju hüpata,” lausus Angerjärv.

Arvatakse, et kui kaks kooli ühendatakse, toob see kaasa õppimisvõimaluste järk-järgulise kokkutõmbamise Vana-Antslas ning lõpuks kõigi õpilaste üleviimise Väimelasse. Kas nendel kartustel on alust, kutsehariduskeskus ei kommenteeri.

Angerjärve sõnul ei ole 260 õpilasega Vana-Antsla kutsekeskkool väike kool, mille saaks lihtsalt sulgeda. Kool on  maakonnas ainus haridusasutus, mis annab kutseõpet ka põhiharidusega ning puudega õpilastele. Kutsehariduskeskusse pääseb õppima pärast gümnaasiumi lõpetamist.

„Meie ideoloogia oli, et Vana-Antslat annab majandada,” ütles

kutsehariduskeskuse nõukogu eelmine esimees Mait Klaassen. Kui kahe kooli ühinemisest rääkima hakati, ei olnud Klaasseni kinnitusel kellelgi mõttes Vana-Antsla kooli sulgeda. Eesmärgiks oli anda ka Vana-Antslas õppivatele noortele võimalus kasutada Väimelas välja arendatud praktikabaasi. „Mingit äkilist kinnipanekut plaanis ei olnud,” ütles Klaassen.

Küll oli tema sõnul juba varem selge, et Vana-Antsla mõisahoonet, milles kool töötab, ei ole ühinenud õppeasutusele enam vaja ning see tuleb maha müüa. „Mõis ei ole  kooli pidamisel argumendiks,” lausus Klaassen.

Vana-Antslas jäänuks toonaste plaanide järgi kooli käsutusse vaid uuem õppehoone. „Uue hoonega olid meil plaanid ja seda annaks majandada,” lausus Klaassen. Kas vahepeal on nõukogu seisukohad muutunud, pole teada.

Klaassen rõhutab, et kahe kutsekooli ühendamine tuleb lõpuni viia. Samas on tema sõnul oluline, et ühinenud koolis antaks kutseõpet kolmes astmes: põhikooli ja gümnaasiumi järel ning saaks omandada ka rakendusliku kõrghariduse.

Praeguse seaduse järgi ei ole see võimalik: rakenduslikku kõrgharidust andvad koolid ei saa vastu võtta põhiharidusega õpilasi. Klaasseni andmeil on Riigikogus kavas seadust muuta, nii et põhiharidusega noored saaksid Võrumaa kutsehariduskeskuses omandada nii elukutse kui ka keskhariduse.