Maavanemaks kinnitamise järel viisite ennast maakonna probleemidega põhjalikult kurssi. Mis sel perioodil üllatas?

Toon esile Antsla ja Lasva valla positiivsed tegemised, sest ma ei olnud omavalitsusliidu juhatuse esimehena nende asjadega nii põhjalikult kursis. Antsla vallavalitsus teeb tihedat koostööd Kaitseliidu ja piirkonna asutustega. Antslas antakse head haridust, sealne gümnaasium on üks Võrumaa edumeelsemaid. Lasva vallas pööratakse tähelepanu peredele ja lastele. See kinnitas, et maakonnas ei ole suurt lõhet väiksemate ja suuremate omavalitsuste vahel, ja sedagi, et elu ei arene ainult keskpunktis.

Negatiivselt poolelt meenub tuntud ettevõtte juht, kes ei teadnud ühe kohaliku omavalitsuse juhte.

Millised on eri piirkondade suuremad kitsaskohad?

Põhiprobleemiks on tagasihoidlik ettevõtluskeskkond.

Vastseliina ja Rõuge vallas on ettevõtlusele loodud soodne keskkond, seal toetatakse ettevõtluse alustajaid. Vastseliina vallavalitsuse toel on tekkinud ligi sada uut töökohta. See kinnitab, et omavalitsus saab ettevõtlust toetada olemasoleva infrastruktuuri, pakutavate koolituste ja soodustuste kaudu.

Senini ei ole [maakonna] suurim omavalitsus Võ­ru linn otseselt ettevõtluskeskkonna arendamisega tegelnud, kuigi linnas on tugev potentsiaal infrastruktuuri, teadmiste ja oskustena olemas ning siin on sobivad kohad ettevõtluse ja tööstusalade arendamiseks, näiteks Võrukivi piirkond.

Õnneks on linn hakanud viimasel ajal arendus- ja ettevõtlustegevusse panustama.

Kahjuks on juba mitu maakonna põllumajandusettevõtet välisinvestorite käes. Kasumi huvides viivad nad töökohtade arvu miinimumini ja tööealised inimesed lahkuvad piirkonnast.

Probleeme on ka põhikooli baasil kutsehariduse andmisega. Õnneks hakkab Vana-Antsla kutsekeskkooli kõrval ka Võrumaa kutsehariduskeskus edaspidi põhikooli lõpetanuid vastu võtma.

Suur kitsaskoht on tööpuudus, mille likvideerimise eestvõtjana näen Võrumaa kutsehariduskeskust. Inkubatsioonikeskuse kaudu luuakse noortele tingimused oma äri alustamiseks.

Hiljuti vestlesime peaminister Andrus Ansipiga riigiteenuste kättesaadavuse üle. Ta käis ideena välja nn riigiasutuste maja. Meil võiksid ühe katuse all olla politsei, keskkonnainspektsioon, päästeteenistus, piirivalve ja teised riigiasutused, siis on inimestel lihtne asju ajada.

Kagu-Eesti arengule on oluline, et Tallinna ja Tartu vahel oleks korralik maantee.

Millisena paistab Võrumaa teistest maakondadest vaadates?

Me ei ole siin käed rüpes istunud ja sellepärast paistame kaugemale positiivsena. Tugev külg on see, et suudame asjade lahendamiseks kõigi osapooltega kokku leppida, kokkulepped peavad ning me ei ole teinud suuri rumalusi.

Negatiivse poole peal on meie laululava, mis aastaid tagasi tehti 12 miljoni krooni eest korda, kuid on praegu nii kehvas seisus, et maakondlikuks laulu- ja tantsupeoks peame muretsema bussid esinejatele riiete vahetuseks ja WCd. Laululava on rendile antud, kuid kurjast on see, et rendile andja ei ole vaadanudki, mis seal tegelikult toimub.

Kui palju saab maavalitsus maakonna arengus kaasa rääkida?

On poliitikuid, kes väidavad, et maavalitsuse asi on vaid järelevalve ning kriiside reguleerimise ja teiste seadusega pandud asjadega tegelemine.

Kui me ei tee seaduses ettenähtust rohkem, ei saa maavalitsus olla ka n-ö maakonna eestkõneleja ning arengu suunaja. Ühtlase ja tasakaalustatud arengu tagamise kõrval peame ka kaugemale vaatama.

Õnneks on Võru maavalitsus tegelnud järjepidevalt nii ettevõtluse kui ka teiste asjadega. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar rääkis visioonikonverentsil sellest, et Võrumaal on puiduklastri loomisega tõsiselt tegeldud. Selle töö algatas maavalitsus.

Arendustegevuse juures kurvastab liigne bürokraatia. Maavalitsuse noored töötajad kirjutasid kiiresti valmis internetiühenduse parandamise projekti, kuid selle elluviimisega kaasnev aruandlus on väga suur.

Kas väikesed vallad õigustavad ennast?

Liitumise peale peab tõsiselt mõtlema siis, kui piirkonna edukad inimesed ei kandideeri volikogusse ja kui omavalitsus ei saa seadusega pandud kohustustega hakkama.

Valla edasiminekus on oluline roll juhtidel. Kui väikesel omavalitsusel on ettevõtlikud juhid, on see palju haldussuutlikum kui kaks-kolm korda suurem omavalitsus, kus on nõrgad juhid.

Olen kindel, et kui Rõuge ja Haanja oleksid omal ajal liitunud, ei oleks nad Euroopa fondidest nii palju raha saanud, kui nad seda praeguseks on saanud.

Mida arvate hiilivast haldusreformist?

Harukondlik juhtimine on võimust võtmas. Võrru on jäänud politsei, päästeteenistuse, kohtu, prokuratuuri osakonnad ja haigekassa klienditeenindus. Kuigi ma ei kahtle, et reformitud päästeteenistus on ökonoomsem, ei ole paraku kõik asjad enne põhjalikult läbi mõeldud. Jaanuaris oli Antsla piirkonnas juba teine juhtum, kui päästeteenistuse auto ei leidnud põlevat mööblitööstust õigel ajal üles. Viies juhtimise kaugemale, tekib infomüra oht ning õnnetuse korral võib see kalliks maksma minna.

Kas maavanemate ettepanekutega ikka veel arvestatakse?

Tõsi, mõni aeg tagasi ütlesid mitmed poliitilised parteid, et maavalitsusi ei ole vaja, sest meie töötajatel on suured palgad ja vähe tööd. Tundub, et viimasel ajal on sellest seisukohast loobutud.

Tänu maavalitsuste ja omavalitsuste sekkumisele jäid maakondadesse alles haigekassa klienditeenindajad. Maavalitsus seisab ka haigla allesjäämise eest. Kagu-Eesti maavanemad pöördusid valitsuse poole ja me saime lisaraha, et piiri ääres kruusateid mustkatte alla viia.

Kas maavanemad on ühel meelel, et Eesti peab ühtlaselt arenema?

Peaaegu kõigi maavanemate suurimaks mureks on inimeste lahkumine piirkonnast ja see mure liidab meid.

Millest peaksime edaspidi lähtuma?

Kui me ka tulevikus täidame kokkuleppeid, ei lähe meil asjad halvasti. Minu sõnum on: tehke rohkem koostööd, siis tekib siia tasuvaid töökohti ja inimesed ei lahku piirkonnast.