Kui suur huvi on ettevõtjatel koostöö vastu Võrumaa kutsehariduskeskusega?

Iga aasta, kuu ja nädalaga tõuseb ettevõtjate huvi meie kooli vastu. Üha rohkem saavad ettevõtjad aru, et lähitulevikus jääb spetsialiste napimaks. Need, kes planeerivad oma tegevust mitte ühe, vaid kolme-nelja-viie aasta peale ette, saavad suurepäraselt aru, et varsti ei ole kuskilt võtta tööjõudu, kes midagi ka teha oskaks. Ainuke väljapääs on väga head sidemed kutseõppeasutustega ja rakenduskõrgkoolidega, kust nad saavad endale tulevase kaadri kindlustada.

On täiesti selge, et mida paremad sidemed kooliga on, mida rohkem pakutakse koolile praktikakohti, tutvustatakse oma tehnoloogiat, ettevõtte kultuuri, seda kindlam on võimalus, et meie õpilased lähevad sinna praktikale ja pärast seda juba tööle.

Ettevõtjate side meiega on väga tihe. Peab tunnistama, et minu aeg kulubki tegelikult nendega suhtlemisele ja ühiste plaanide tegemisele. See on täiesti normaalne, sest ettevõtted ja kutseõppeasutus on nagu Siiami kaksikud. Mida paremini teame ettevõtjate soove ja plaane, seda paremini suudame oma õppekava arendada ja inimesi ette valmistada.

Kas kool seabki oma elu ettevõtete järgi?

Koolil on laiem funktsioon kui vaid tööjõu ettevalmistamine. Sisse on programmeeritud teatav vastuolu ettevõtjate ootuste ja kooli tegelike ülesannete vahel. Me kasvatame siin ka Eesti Vabariigi kodanikke, peame õpilastele andma ülevaate juriidikast, töökaitsest, keeleõpet, kõike seda, mis tööandjat tegelikult ei huvita. Me peame tegema haritud inimese, kes peab Euroopas hakkama saama. See on meie ülesanne.

Väga paljud ettevõtjad tahavad lõpetajate näol ainult valmistoodangut, kes oskaks mingit konkreetset pinki käsitseda. Meie ülesanne on poistele anda selline ettevalmistus, et lõ­petajad oleksid valmis muutusteks ja oleksid võimelised igasuguses olukorras kiiresti ümber õppima.

Üksteise arendamine ja kompamine käib käsikäes. Ettevõtjad on hakanud üha rohkem aru saama, et neil on vaja selliseid inimesi, kes ei tee lihtsalt oma igapäevast tööd ühe aparaadi taga, vaid kes oma isikuomadustelt oleks hea kollektiivi liige, hea spetsialist, huumorimeelega inimene ja kes oskaks anda häid ideid ettevõtte arendamisse. Selliseks saavad vaid need, kes oskavad vaadata maailma tervikuna.

Kuidas käib igapäevane ettevõtjatega suhtlemine?

Toon konkreetse näite. ASi Barrus tootmisdirektor Andres Linnasaar ütles, et tahame ühele teie puidutöötlemispoisile stipendiumi maksta. Stipendiaat ei pea Barrusesse tööle ega praktikale minema, ta ütles, et see on valdkond, millele nad tahavad kaasa aidata. Lõpptulemus on see, et aprillis on meil koolisisene kutseeksam tisleri erialal ja selle võitja saab Barruselt 10 000 krooni stipendiumi.

Väga paljud saavad aru, et kool pole ainult koht, kust tööjõudu küsida. Ettevõtjate lootused on rohkem selles, et tööjõu ettevalmistamise kõrval saaksid nad abi erinevate tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel. See tähendab, et kui ettevõttes tekib konkreetne tehnoloogia muutmise vajadus, siis kõigepealt tuleb ettevõtja meie juurde nõu küsima ja kui meie ei oska küsimust lahendada, siis me vähemalt teame, kuhu ta suunata, et lahendus leida.

Öeldakse, et kutsehariduskeskusest ei ole Võrumaale suurt kasu, sest seal koolitatavad inimesed ei leia maakonna ettevõtetes piisavalt head töökohta ning lahkuvad.

See sõltub meie piirkonna ettevõtjatest, mitte koolist. Meie kooli lõpetajad valivad töökoha eeskätt selle järgi, kus nad praktikal on käinud. Palgatase on siin [Võrumaal] reeglina madalam kui Eestis tervikuna, rääkimata Harju maakonnast. Harju maakonna ettevõtted on väga aktiivsed küsima meilt praktikapoisse ja -tüdrukuid ning pakuvad neile praktika ajal suurepäraseid tingimusi: tasuta elamist, isegi kord või kaks päevas tasuta süüa, pluss veel palka töö eest. Lõuna-Eesti ettevõtted seda pakkuda ei suuda.

Noor inimene läheb ikkagi sinna, kus tal on väga head tingimused, kus on paremad karjääritegemise võimalused. Tegelikult peaksid meie ettevõtjad väga tõsiselt mõtlema selle peale, kui nad tahavad ka viie ja kümne aasta pärast ellu jääda.

Kui konkurentsivõimelised paistavad Võrumaa tööstusettevõtted?

Igasuguseid vahvaid inimesi ja väga häid ettevõtteid on siin olemas. Rohkem peaks olema rahutut hinge edasi areneda. Need ettevõtted, mis meil on, olid kümme aastat tagasi oma nišis ja kakskümmend aastat tagasi ning nende tugevus on säilinud. Võib-olla on rohkem rahutust vaja uuema tehnoloogia sissetoomiseks. See võimaldaks kasutada paremaid spetsialiste.

Mis kutsehariduskeskusest edasi saab?

Ükski kool ei saa kunagi valmis ja ka Võrumaa kutsehariduskeskus ei saa kunagi valmis. Oleme mõelnud end ikkagi selle regiooni koolituskeskuseks, mis hõlmab ka Põhja-Lätit ning Pihkvamaad. Mul on harras soov, et kui idanaabriga läheksid suhted normaalselt käima, siis oleksime meie need, kes suudaksid kahe riigi kutseõppe arendamisele kaasa aidata. Meie arenguvahe on märgatav. Üks projekt meil Pihkvaga on, teeme neile turismikoolitust.