Nimelt olen viimasel ajal palju käinud vana Võrumaa piires enda ja abikaasa suguvõsa rõõmsamatel, kahjuks ka vähem rõõmsamatel koosviibimistel ja oma kodukoolide kokkutulekutel. Vähemalt kümmekond inimest on mulle kurtnud, et põhikooli lõpetajalt on Võrumaal võetud võimalus ametit õppida. Selleks tulevat Tartu või Tallinna sõita. Tundub, et see on valus probleem, aga ei osata ka kuhugi pöörduda, sest Võrumaa koolisüsteem olevat justkui juba valmis. Aga mida teeb suure pere isa või üksikema, kes ei suuda oma 15-16aastast last veel viis-kuus aastat koolitada? Mida teha noortega, kes ei suuda või ei taha keskharidust omandada? Kahjuks on nende valikuks jäetud ilma erialata tööturule minek, kvalifitseerimata ja madalapalgaline töö. Sealt on oma elukäiguga libastumine kerge tulema.

Asi on läinud niikaugele, et pidin ühele koolivennale andma lubaduse, et helistan su kolleegile Andrus Kompusele ja aitan ta pojal pärast 9. klassi lõpetamist Tartu kutsehariduskeskusse autoremondi erialale sisse saada. Seda nimetatakse vist korruptsiooniks! Sinna kooli pidi väga suur konkurss olema. Poisil on nimelt kuldsed käed, aga hinded kehvavõitu.

Põhja-Tallinnas lahendasime selle probleemi nii, et Kopli ametikooli hakati vastu võtma remondielektriku ja metalli-puidu erialale ka ilma põhikooli hariduseta noori. Ligikaudu sadakond noort on tänaval hulkumise asemel koolipingis.

Võrumaa kutsehariduskeskus on rakenduslik kõrgkool, kus saab õppima asuda ainult keskkooli lõpetanu. Sama lugu on Räpina aianduskooliga. Vana-Antsla kutsekeskkool lahendab oma asukoha tõttu rohkem naabermaakonna probleeme.

Saan aru, et juriidiliselt on kõik korras ehk nagu meil Tallinnas öeldakse JOKK. Võrumaa kutsehariduskeskusse kui kõrgkooli ei saa põhikooli lõpetanuid vastu võtta. Samas on näiteks rakendusliku kõrgkooli Eesti Mereakadeemia juurde loodud ametikool, kuhu võetakse õppima põhikooli lõpetanuid. Julgen arvata, et seda võimalust võiks kaaluda ka Väimelas, sest Võrumaa majandus ei vaja ainult kõrgkoolilõpetajaid.

Millegipärast arvan, et Võru tööstustehnikumi ja Väimela tehnikumi liitmisel Võrumaa kutsehariduskeskuseks ei peetud silmas kohaliku kõrgkooli loomist, vaid siiski hea kutsehariduse andmist ka 9. klassi lõpetajatele kohapeal. Kahjuks on see esialgne mõte vist kaotsi läinud.

Olen kindel, kallis koolivend, et otsuse eest hakata Väimelas ametit õpetama juba 15-16aastastele noortele, ka põhikoolist väljalangenutele, oleksid sulle tänulikud sajad vana Võrumaa noored, nende vanemad, õpetajad, omavalitsusjuhid ja sotsiaaltöötajad ning ettevõtjad. See, et su kooli ei lisandu ainult nn autahvlipoisse, ei tohiks sind hirmutada. Nii palju arvan sind tundvat.

Veel tundub Võrumaal probleemiks kujunevat heade masinameeste puudus, sest endisaegsed maakutsekoolide ja põllutehnikumide lõpetajad hakkavad end ammendama. Aga ehitusfirmad, teedeehitajad, elektriettevõtted, transpordifirmad jt otsivat üha keerukamatele ja kallimatele masinatele juhte. Miks mitte hakata neid koolitama Väimelas! Ja kas sinu kooli automaatikutest ja mehhatroonikutest pole kohalik tööturg juba küllastunud?!

Mulle meeldib ka Võrumaa tunnuslause, et „mii mäeq omma umaq ja hääq”. Aga see on ehk rohkem turistidele mõeldud. Munamäe külje all olevast Vaskna järvest algava kiirevoolulise oja kõrval asuva väga vana Trolla küla veskites on mitusada aastat vilja jahvatatud. Kuna praegu saab jahu poest ja raha plastkaardiga seina seest, siis vilja veskites enam ei jahvatata. Aga veskite ümberehitamiseks energiajaamadeks ei pidavat kohalikke ehitajaid jätkuma — olevat nii keeruline töö. Või loodetakse ka „miiq mäki pääl” Poola ehitajate peale?!

Arvan sind küsivat, miks ma sellest probleemist sulle kirjutan. Aga sellepärast, et oled Võrumaa ametikoolituse nii ametlik kui ka sisuline liider. Sinult ilmselt oodatakse, sinu peale loodetakse. Kuskilt peaksid arutelud alguse saama. Ilmselt on see kool sinu jaoks juba liiga hästi valmis ka. Kas ja kuidas õpilaskonna muutmise probleemi edasi arutama ja vajaduse korral lahendama hakata, tead sa ilmselt kõige paremini. Isegi ministeerium toodi sulle justkui selle küsimuse lahendamiseks lähemale — Tartusse. Vist regionaalpoliitilistel eesmärkidel.

Võru õpetajate seminari kasvandik ja Eesti üks suurimaid koolimehi Johannes Käis jättis meile päranduseks kaks suurepärast mõtet: Eesti kool olgu töökool, mis tähendab võimetele vastavat õppimist ja tööd; Eesti kool olgu ühtluskool, mis tähendab, et ei tohiks olla hariduse ummikteid, aga hariduse redelil ei tohiks ka pulki puudu olla. Tundub, et ei ole midagi praktilisemat kui meie oma haridusklassiku teoreetilised seisukohad. Neist ei tohiks taganeda.

Lugupidamise ja kõige paremate soovidega sulle ja su suurepärase kooli perele koolivend Tartu päevilt

Heinart Puhkim.

Heinart Puhkim on BLRT Grupi personalidirektor, riikliku tööhõivenõukogu liige ning Euroopa Komisjoni nõuandekomitee liige.