KARUPOEG • Mõniste vallas Alaveski talus rajatud eraloomaaed sai esmaspäeval uue asuka: Pärnumaalt Nigula metsloomade turvakodust toodi Võrumaale sellel talvel ilmavalgust näinud karupoeg, õigupoolest küll karuplika. Mõmmik on tähelepanu keskmes olekuga harjunud, võib isegi öelda, et nõuab seda. Nii et kui Võrumaa Teataja auto Alaveski talu õuel peatub, vudib ta edasi-tagasi mööda aia äärt ja uriseb pahuralt.
Vastu tõttav perenaine Ele Kõiv ütleb, et karupoeg on pahane sellepärast, et teda on üksi jäetud. Kui Ele Kõiv karu tarvis rajatud aeda astub, võtabki loomalaps tuure maha ja asub naist püksisäärest sikutama. Läbini rahul on ta ka sellega, et mitu inimest teda pilguga aia tagant hellitavad.
Perenaise vasaku käe ranne on sidemesse mähitud, et sinised plekid välja ei paistaks. Sealt on karupoeg teda juba naksata jõudnud. „See ei pruugi olla sellest, et ta pahane või kuri on. Ta on ju metsloom ja tahab lihtsalt jõudu katsuda,” pehmendab Rein Kõiv oma uue hoolealuse rünnakuid.
Kui mõni hingeline karupoja juures on, asjatab ta rahulikult ringi. „Kõik mullatükid on vaja teistpidi keerata,” tutvustab Rein Kõiv mõmmiku toimetusi.
Süllepugeja ta seega just ei ole, aga tahab loomalapsena kellegi sabas käia. Kui oma ema ei ole, sobib selleks ka inimene. Ju saab nüüd uueks lemmikuks Ele Kõiv. Just tema vaaritab ja kannab mõmmikule toitu ette. Praegu kuuluvad menüüsse riisi-tatrapuder, mis mikseriga suupärasemaks tehakse, ja emapiimaasendaja
„Süües on ta silmist saadik kausis sees,” kirjeldab Rein Kõiv karupoja einestamist. Kõht täis, läheb mõmmik ja pühib oma pudruse koonu perenaise pükstesse.
Üks käsi on Ele Kõivul küll pisut räsitud, aga tema teise käe pehmet pihku tavatseb karupoeg pärast kosutavat sööki peale imeda. Tänutäheks on toitja siis juba rahulolevat nurrumistki kuulnud.
Karu saab suurema aia
Nigulas Päntuks hüütud ja meediaski sama nimega esitletud karupoega on Alaveski rahvas hakanud Mõmsikuks kutsuma. Karupoeg on ühtviisi rahul mõlema nimega.
Ta kalpsab traataia juurde ja asub seda isukalt närima. Rein Kõiv ütleb, et praegu neljakuune ja kaheksakilone Mõmsik kaalub sügiseks tõenäoliselt ligi 50 kilo. Siis on ta võimeline selle aia ka katki hammustama. Seepärast tuleb peagi rajada vastupidavam aedik.
Peremehel on plaanis aiaga 2500-3000ruutmeetrine ala piirata. „Et ta rasva ei läheks ja lihased areneksid,” põhjendab ta looma liikumisvõimaluste avardamist. Aiamaterjali hinda arvestades on selleks aga kindlasti toetust tarvis.
Praegu on karu kasutuses sada ruutmeetrit. Aedikus on kuut ja veevann, mõned väiksed kuused ja männid ning isegi koobas. Rein Kõiv loodab, et Mõmsik selle ikka kasutusse võtab. Näiteks kuumal suvepäeval pakub see mõnusat varju. Kui karupoeg on uue kodu lõhnade ja oludega harjunud, kavatseb pererahvas ta aedikust välja lasta, ka kõrval olevasse tiiki ujuma juhatada. Nigulas sai karupoeg palju omapäi ringi uidata. Ele Kõivu sõnul on Alaveski talus siinkohal oma sõna öelda pere koertel: kuidas nemad uude asukasse suhtuvad.
Karupoeg tuli aprilli algul ühe Lääne-Virumaa talu värava taha ja paistis inimestega nii harjunud olevat, et metsa peletada end ei lasknudki. Nii sattus loomalaps Nigula metsloomade varjupaika ja nüüd Võrumaale.
Mõmsik on Alaveski talu uusim asukas. Peale tema müttab loomaaias 70-80 metssiga; on davidi hirved, kolm ilvest, kanakull, kährik ja faasanid. Paar aedikut on veel valmis ja Rein Kõiv mõlgutab mõtet — kui ta jõuab muidugi bürokraatiast läbi närida — oma loomaaeda veel mõne rohusööja looma, röövlindude ja ka huntidega täiendada.
Pane tähele!
Alaveski talu loomaaia pidajad paluvad huvilistel oma tulekust ette teatada telefonil 5661 0355 või 504 6926.
