1995. aastal asutatud Eesti haridusfoorumi missioon on olnud hariduse sõlmküsimuste analüüsimine, hariduspoliitika huvirühmade esindajate koondamine ning osalusdemokraatia, partnerluse ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamine Eesti hariduspoliitikas. Oma tegevuses on haridusfoorum üha enam liikunud probleemide tõstatamiselt haridusstrateegia ja hariduspoliitika põhisuundade väljatöötamise ja kokkuleppimise poole.

Senistel foorumitel on kujundatud seisukohti ja võetud vastu dokumente, mis on oluliselt mõjutanud nii hariduspoliitilise mõtte arengut kui ka hariduspoliitikat Eestis.

Millest siis seekordne põhikoolile keskenduv teemavalik? Oleme ilmselt kõik leppinud mõttega, et kiiresti muutuvas maailmas toimetulekuks ja oma võimete edukaks rakendamiseks on vaja pidevalt areneda ja kogu elu õppida. Alus ja eeldused selleks luuakse eelkõige põhikoolis ja sellele eelneval perioodil. Seetõttu on asjakohane küsida: milline peaks olema see vundament, mis luuakse koolieelses eas ja põhikoolis, et tagada kogu eluks oskus õppida ja rõõm õppimisest?

Hiljutised PISA-testi tulemused, mis näitasid meie põhikoolilõpetajate teadmisi ja oskusi, olid Eesti jaoks igati rõõmustavad. Ometi ei tähenda see, et ei peaks seadma kõrgemaid eesmärke. Seetõttu arutlevad regionaalminister Vallo Reimaa ja mitmed hariduspoliitika arvamusliidrid paneeldiskussioonis ning foorumist osavõtjad järgnevate rühmatööde käigus teemal „Millist põhikooli me tahame?”. Foorumi ühel istungil esitletakse tosinat heade kogemuste näidet sellest vallast. On tähelepanuväärne, et küsimusele, milline peaks olema 21. sajandi ühtluskool, otsitakse praegu vastust paljudes Euroopa riikides. Seejuures lähtutakse eesmärgist luua kõigile lastele võrdväärsed haridusvõimalused.

Teise olulise teemana arutatakse Väimelas igihaljast Eesti pikaajalise haridusstrateegia koostamist. Just selle probleemi teadvustamisest saigi 12 aastat tagasi alguse Eesti haridusfoorum. Küsime eelkõige Riigikogus esindatud erakondade hariduspoliitika eestkõnelejatelt: kas pikaajalist, kogu haridussüsteemi hõlmavat strateegiat on üldse vaja? Ja eeldades jaatavat vastust, püüame täpsustada, milline peaks olema Eesti pikaajalise haridusstrateegia koostamise lähteülesanne ja kuidas selle protsessiga edasi minna.

Foorumi avaistungil esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Uudse vormina toimub 11. jaanuari õhtul nn öödiskussioon, kus Eesti arengu ja valikute teemal arutlevad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Haridusfoorumi toimkond loodab, et kahepäevasel kokkutulekul Väimelas mitte ainult ei püstitata olulisi hariduspoliitilisi küsimusi, vaid see aitab lähendada ka erinevate huvirühmade arusaamu võimalikest vastustest neile küsimustele.