KUNST • Võru linnagalerii palet kujundab alates juunist Võru juurte ja Tartu kõrgema kunstikooli skulptoridiplomiga Jana Huul (23). Uus galerist tahab tuua kunstisaali rohkem noorte taidurite loomingut ja oma erialast lähtuvalt ka ruumilist kunsti. Jana Huul siirdus Tartu kunstikooli pärast Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpetamist. Üks mõte oli õppida nahakunsti, teisel kohal seisis pingereas skulptuuri eriala, sest sellest teadis tulevane kunstitudeng just nii vähe, et põnev oli rohkem teada saada.
Tavateadvuses seostub skulptuur peamiselt kivi ja pronksiga, tegelikult hõlmab aga hulka materjale. Jana on neist mõndagi vormida saanud, lõputöö tegi ta muuseas plastist.
„Kui ma poleks õppinud skulptuuri, poleks ma saanud sepistada, keevitada, betooni valada,” ütles ta rõõmsa rahuloluga. Vaevalt oleks tal muidu tulnud pähe ka elektrisaag kätte võtta ja sellega puunotist kuju nikerdama hakata.
Kõik on nüüd järele proovitud, ja teada on ju, et ükski oskus inimest vaesemaks ei tee. Peamine, mida skulptuuriõpingud on andnud, on Jana meelest aga võime vaadata ja ka näha asju ruumiliselt, kolmemõõtmelises perspektiivis.
Praegu on ta loominguliselt rajalt küll pisut kõrvale kaldunud. Jõulukingiks saadud elektrisaag on ootel ja relakas ehk ketaslõikur on käekotist välja tõstetud, sest galeristi töö kõrvalt, või siis vastupidi, omandab Jana Eesti kunstiakadeemia magistriõppes kunstiõpetaja kutset. „Ma arvan, et see ei ole ka viimane kool, kus ma olen,” lisas ta õpihimuliselt.
Töö on köitev
Seda õpijanu saab ta tegelikult kustutada ka galeristina. „Olen praegu küll väga rahul, et selle töö vastu võtsin,” tunnistas ta esimeste muljete põhjal.
Peale kõige muu on see hea võimalus kunstiilmas silmaringi laiendada ja inimesi tundma õppida. Kunstiõpetaja eriala meelitas teda ka just seepärast, et õpingute raames on võimalik psühholoogiasse süüvida.
Uute näituste kava koostamine seisab veel ees. Jana ütles, et lähtub seda tehes alustuseks iseendast. Nii peaks järgmisel, 2009. aastal Kandle kunstisaalidesse küpsete kunstiinimeste loomingu kõrval jõudma ka noorte kunstnike esimesi katsetusi.
„Noored julgevad rohkem katsetada ja viia kokku materjale, mida pole enne kokku viidud,” põhjendas ta oma plaani laiemalt kui noortele võimaluse andmisega.
Teisalt loodab ta eksponeerida rohkem kolmemõõtmelisi taieseid. Skulptuure, ehteid, installatsioone — seda, mis teda ennastki kunstisaali tõmbab. Üks uljas tulevikumõte on kasutada kunstiruumina ka Kandle aeda.
Valmis koostööks
„Muidugi on teretulnud Võru oma kunstnikud,” lausus värske galerist. Üleskutset võib mõista hästi laialt: kunstnikud on oodatud lihtsalt galeriisse külla ja koostööle, oma töid järgmise aasta näituste kalendrisse pakkuma, ka teiste loominguga tutvuma.
Ei ole saladus, et loomingulisi inimesi jagub, aga nende loodust huvitujaid Võrus napib. Oma talvise Võru 1. põhikoolis tehtud praktika põhjal arvas Jana, et vähemalt noori inimesi on võimalik selles vallas harida. Ta ise saatis õpilased linnagaleriisse kunstinäitusele ja lasi neil seejärel oma emotsioonid kirja panna.
„Esialgu oli vingumist palju: miks peab sinna oma vabast ajast minema jne. Aga pärast olid nad rahul, et neid niimoodi suunati. Tulemus oli ka super: isegi väänikud kirjutasid väga lahedalt,” lausus ta.
Nii et ka koostöö otsimine kunstiõpetajatega on tema tööplaanis.
